lg 3, 4 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue: 1) seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes; 2) vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; 3) abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; 4) seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et nii hageja, hageja seadusliku esindaja kui ka kostja elukohad on väljaspool Eesti Vabariiki.
lg 4 kohaselt, käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. EL Nõukogu 27.11.2003 määruse nr. 2201/2003 artikli 8 lõigete 1, 2 kohaselt, liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. Artikli 9 lõike 1 kohaselt, kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis. Rahvastikuregistri 20.06.2011 väljavõttest nähtub, et nähtub, et lapse ema A. P. ja laps A. D. K. on Soome Vabariigis ametlikult sissekirjutatud alates 2010. aastast. A. D. K. on alates 07.09.2010 sisse kirjutatud aadressile xxx ja A. P. on alates 17.06.2010 sisse kirjutatud aadressile xxx. Ülaltoodust lähtuvalt puudub Viru Maakohtul seadusest tulenev alus antud tsiviilasja menetlusse võtmiseks, kuna hagi esitamise hetkeks on möödunud rohkem kui 3 kuud päevast, kui laps asus elama Soome Vabariiki.
lg 1 p 1 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna rahvusvahelise õiguse järgi on poolte elukohast lähtudes asja pädev lahendama kas Soome või Ukraina kohus, siis kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuna hageja ja hageja seadusliku esindaja alaline elukoht 2 on Soomes, kostja alaline elukoht aga Ukrainas, siis ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Elatise väljamõistmiseks tuleb hageja seaduslikul esindajal pöörduda hagiga kas Soome pädeva kohtu poole (lapse elukoha järgi) või Ukraina pädeva kohtu poole (kostja elukoha järgi). Vaidluse lahendamine Soomes koormab vähem ka hageja seaduslikku esindajat, sest ta ei pea selleks ilmuma Eesti kohtusse. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja
465 sätestatud Johannes Külaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.