2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Ivo Mahhov’i kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (
KOHUS LEIAB:
lg 7 nõude vastaselt ühe kaebuse, siis kohus esmalt registreeris esitatud kaebused eraldiseisvate kaebustena järgnevalt: J. H. kaebus haldusasi nr 3-11-1157, V. S. kaebus – haldusasi nr 3-11-1163; T. G. kaebus – haldusasi nr 311-
lg 3), tuleb kaebust täiendada ja tulenevalt
Vajadusel tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus (
Kaebuse kohaselt kaebajad soovivad, et halduskohus tuvastaks, et vaidlusalune raha kuulus O. ja A. S.’le ning tuleb seetõttu pärijatele välja maksta. Kohus selgitab, et
-st tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse eraisikutele kuuluva vara kuuluvuse tuvastamine. Ilmselt oleks kaebajatel võimalik pöörduda vastava hagiga maakohtusse. Halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, mis tähendab, et üheks vaidluse pooleks peab olema avalik - õiguslik isik. Antud juhul on esitatud kohtule haldusorgani (Rahandusministeeriumi) suhtes kohustamiskaebus. Seega on
§-st 10 lähtudes kaebajal kohustus kaebuses esitada põhjused, miks ta leiab, et haldusorgani keeldumine on olnud õigusvastane ja milliseid kaebaja õigusi on sellega rikutud või milliseid vabadusi piiratud (
Seejuures
lg 3 ja § 16 lg 2 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kohus selgitab, et tõendite esitamata jätmine ei ole antud juhul küll kaebuse käiguta jätmise põhjuseks, kuid võib hilisemalt kaasa tuua kaebuse rahuldamata jätmise tõendamatuse tõttu. Kohtu hinnangul kaebusele lisatud dokumentide koopiad, millest nähtuvad tehingud Optimus Pro OÜ-ga, ei tõenda V. Š.’ilt konfiskeeritud raha kuulumist O. ja A. S.’le, samuti ei nähtu kaebusele lisatud dokumentidest, millisel õiguslikul alusel tuleks konfiskeeritud raha kaebajale tagastada”. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. 3. Toimiku materjalist nähtuvalt on kaebaja (esindaja) 01.06.2011 kohtumääruse kätte saanud 01.06.2011, mille kohta on kohtule elektronpostiga saatnud kinnituskirja. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli seega 16.06.2011 (15 päeva määruse kättesaamisest). Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud seaduses ettenähtud korras puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist mõjuvatel põhjustel. Seega on endiselt ebaselge, miks kaebaja leiab, et haldusorgani keeldumine on olnud õigusvastane ja milliseid kaebaja õigusi on sellega rikutud või milliseid vabadusi piiratud. Samuti ei ole kaebaja teatanud, millal ta Rahandusministeeriumi keeldumisest teada sai, mistõttu ei saa kohus kontrollida, kas kaebus on tähtaegne. Seega ei ole kaebaja kaebuse menetlusse võtmist takistavaid peamisi puudusi kõrvaldanud. 4.
lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.
lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Et J. H. ei ole kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud (
5. Vastavalt
lg 4 p-le 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebaja on 04.05.2011 tasunud kaebuse eest riigilõivu 15,97 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava vormikohase avalduse. Hurma Kiviloo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.