Obsah (7)

§ 619§ 172§ 173§ 174§ 478§ 623§ 625

2-11-4478 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. AB „L geležinkeliai“ K vežimo direkcijos R prekinių vagonu depas esitas 03.02.2011.a Harju Maakohtule avalduse kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks.
2. Leedu Vabariigi Radviliškise rajooni jaoskonnakohtu poolt 27.09.2010.a tsiviilasjas nr 22631-132-10 tehtud tagaselja kohtuotsusega rahuldati hagi täies mahus ning mõisteti OÜlt T (kustutatud; õigusjärglane Osaühing FT) AB „L geležinkeliai“ kasuks välja võlg 10 327,89 LTL, viivis 542,50 LTL ja kohtukulud 326 LTL. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 2 2-11-4478 3.

§ 619

lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. 4. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab

-is sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. OÜ T on registrist kustutatud 27.09.2010.a. Nimetatud äriühing on ühinenud Osaühinguga FT. Ühinemisleping on sõlmitud 02.08.2010.a ja ühinemisotsus on vastu võetud 16.08.2010.a. Kohus leiab, et asjast puudutatud isikuks tuleb seetõttu käesolevas asjas lugeda Osaühing FT(kui OÜ T õigusjärglane).

1. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi Brüsseli I määrus) artikli 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt Brüsseli I määruse sätetest. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud tunnistuse välja andnud 01.12.2010.a, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele (OÜ T suhtes).
2. Kohus leiab, et kuna on täidetud Brüsseli I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Leedu Vabariigi Radviliškise rajooni jaoskonnakohtu poolt 27.09.2010.a tsiviilasjas nr 2-2631-132-10 tehtud tagaselja kohtuotsus Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. 7.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes

§ 172

lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas avaldaja 3 kanda. Avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse menetluskulude jaotamisel

§ 172lg 1 teise lause kohaldamiseks.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (

§ 174lg 3).

8. Tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse artikkel 43 lg 1). 9.

§ 478

lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

§ 625

lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud Brüsseli I määruse artikli 47 lg-s 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on artikli 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale). Indrek Parrest kohtunik 4