KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-20680 T

§ 82alusel.

Seega puudub vaidlus, et töösuhe on lõppenud hageja algatusel TLS § 82 alusel. Antud tsiviilasjas ei ole esitatud nõuet TLS § 82 lg-st 2 tuleneva hüvitise väljamõistmiseks ning kohus on lahendi tegemisel lähtunud nimelt TLS § 117 lg-st 2 tuleneva hüvitise nõudest; 3) on käesolevas vaidluses hagi aluseks kostja poolt töölepingu ebaseaduslik lõpetamine ja hagi nõue/ese on seoses eeltoodud asjaoludega kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmine. Seega nõue eeldab kohtu kaalutlusotsust seoses isikuga töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Kostja on kogu menetluse jooksul väitnud, et

§ 82alusel hageja algatusel.

Sellel põhjusel on kostja järjepidevalt väitnud, et antud tsiviilasjas esitatud hagi on põhjendamatu ja alusetu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-134-05 leidnud, et õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Kohus peab kvalifitseerima hageja nõude vastavalt hagiavalduses esitatud ja kohtu tuvastatud asjaoludele. Lahendis nr 3-2-1-53-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu ning juhul, kui hageja muudaks hagi alust, st esitab nõude välja mõista kostjalt hüvitis seoses asjaoluga, et

§ 82

alusel ning talle on tasumata vastav hüvitis – on antud nõue aegunud ning tuleb kohaldada aegumist. Kohtu seisukoht, et kostja vastuväited on ebamõistlikud ja vastuolus hea usu põhimõttega, on ekslikud; 4) on kohus õigesti tuvastanud, et poolte töösuhe on lõppenud hageja algatusel TLS § 82 alusel. Samas on kohus leidud, et pärast töölepingu lõppemist TLS § 82 alusel on tööandja lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel TSL § 76 alusel, mis on ebaseaduslik. Kostja leiab, et kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 ja TsMS § 232 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Kohus ei ole analüüsinud asjaolu, et väidetav TLS § 76 alusel töölepingu lõpetamine on õigustühine ning on toimunud peale töölepingu lõppemist. Seega ei olnud apellandil võimalik lõpetada töösuhe peale selle eelnevat lõppemist ning töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel ei saa olla ebaseaduslik, kuna toimingul puuduvad õiguslikud tagajärjed. Tööandjat saab kohustada maksma töötajale hüvitist TLS § 117 lg 2 järgi ainult siis, kui töötaja loobub tööle ennistamise nõudest. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et ei saa lõpetada juba lõpetatud õigussuhet. TLS § 117 lg 2 sätestab töötaja nõudeõiguse eelduseks võimaluse nõuda tööle ennistamist. Tööle ennistamist saab nõuda juhtudel, kui tööleping on lõpetatud mitte töötaja algatusel. Seega antud juhul, ei saa eeltoodud hüvitisenõuet esitada, kuna täitmata on nõude esitamise eeldused; 5) võib vastavalt TLS § 72 lg-le 2 töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda teise poole nõusolekul. Nimetatud nõusolekut tööandja ei ole andnud; 6) on tulenevalt kohtu tõlgendusest töötajal peale TLS § 117 lg-st 2 tuleneva nõude ka TLS §-st 82 tulenev nõue. Antud kohtu tõlgendus on vale ning nimelt seoses eeltooduga rõhutas kostja korduvalt hagi eseme ja aluse muutmise vajadust, mida hageja ei teinud. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub antud menetluses TLS § 117 lg-st 2 tuleneva hüvitise nõudeõigus, mille tõttu kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu.

1. K. Ivanov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. juuni 2010 otsuse muutmata jätmist. 4 Vastuväidete kohaselt: 1) on õige kohtu seisukoht, mille kohaselt on tuvastatud töölepingu lõpetamine seadusliku aluseta ning töötaja on õigustatud nõudma töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja hüvitist; 2) on õige Viru Maakohtu järeldus, et tööleping lõpetati TLS § 76 alusel ning ebaseaduslikult. Seda seisukohta toetavad apellandi poolt väljastatud ühemõttelised dokumendid, kus vastustajale töölepingu lõpetamisest TLS § 76 alusel teada antakse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. juuni 2010 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
5. Maakohus on õigesti tunnistanud kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Asjaolu, et maakohus on
6. oktoobri 2009 osaotsusega lugenud hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetatuks TLS § 82 alusel alates 06.04.2009, ei välista seda, et kostja lõpetas 06.04.2009 töölepingu TLS § 76 alusel ebaseaduslikult. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas hageja 31.03.2009 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 06.04.2009 (tl 7). Kostja on lõpetanud töölepingu alates 06.04.2009 TLS § 76 alusel (poolte kokkuleppel). Riigikohus on oma lahendites (nt otsused nr 3-2-1-120-05, nr 3-2-1-124-05) asunud seisukohale, et olukorras, kus töötaja on esitanud avalduse TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõpetamiseks, on tööandjal võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Antud juhul lõpetas kostja töölepingu TLS § 76 alusel, kuid puudus hageja nõusolek sel alusel töölepingu lõpetamiseks. Seega ei olnud kostjal seaduslikku alust TLS § 76 alusel töölepingut lõpetada ning töölepingu lõpetamine on olnud ebaseaduslik.
7. Kostja väitel ei ole ta kunagi vaidlustanud seda, et

§ 82

lg-st 1 tuleneval alusel ning kuna hageja on seda soovinud, siis ei saa olla tegemist töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Töötaja avaldus töölepingu lõpetamiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 mõttes, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kostja, lõpetades töölepingu TLS § 76 alusel, ei võtnud hageja tahteavaldust vastu ning seega on ebaõige väide, et tööleping on lõpetatud hageja tahteavalduse kohaselt. Tööleping lõpetati alusel, milleks ei olnud hageja tahteavaldust ning seetõttu on lepingu lõpetamine ebaseaduslik.

1. Vastavalt TLS § 117 lg-le 2 kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kostja lõpetas töölepingu ebaseaduslikult ning hageja ei taha tööle ennistamist, siis on maakohus õigesti välja mõistnud kostjalt hüvitise hageja kasuks. Maakohus on arvestanud hüvitisena väljamakstava summa suuruse määramisel tegelike asjaoludega ning puuduvad alused selle vähendamiseks. 5
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 6 Viivi Tomson