lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega 10 aastat tagasi juba ära kolinud (tl 36). Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja elukoht Võru maakond Rõuge vald Lutika küla Soe talu (tl 27). Kohus on saatnud hagi materjalid ka aadressil Raplamaa Kehtna vald Kärpla küla Mihkli talu, kuid postiasutus on need tagastanud, kuna kostja ei ela sellel aadressil (tl 37). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela R. M. aadressil Võru maakond Rõuge vald Lutika küla Soe talu ja ema sõnul ei suhtle ta pojaga vähemalt 2 aastat ning ei tea tema asukohta; samuti puudub politseil teave R. Mõttuse tegeliku viibimiskoha kohta (tl 39). Maksu-ja Tolliameti andmebaasis on viimased andmed R. M. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta septembrist 2006 (tl 42). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 29.aprillil 2011 (tl 50). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 2
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.03 2006 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 25 000 krooni, so 1 597, 79 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest 13.04.2007 kuni 28.02.2011 vastavalt sätestatud hinnakirjale viivisemääraga 0,025% päevas summas 432, 28 eurot. Pooled leppisid krediitkaardi tingimuste p 4.3 kokku, et kostja maksab krediidilimiidi kasutatud osalt intressi vastavalt hinnakirjale 9% aastas laenu summalt. Neil asjaoludel nõuab Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagis R. M. vastu VÕS §de 3 p 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1; 397 lg 1; 402 alusel välja mõista kokku 1 701, 68 eurot, millest krediidivõlg on 1 220, 28 eurot, intressid 49, 12 eurot ja viivised 432, 28 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemäraga 0,025% päevas. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 3 p 1; 76 lg 1 võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 220,28 eurot; intressid 49, 12 eurot ja viivised 432, 28 eurot, kokku seega 1 701, 68 eurot ning arvestades
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319, 55 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 306, 78 eurot ( tl 5, 7,21-22). Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ( tl 48).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on esitanud hagi 1 701, 68 euro nõudes, millest põhivõlgnevus on 1 220, 28 eurot ja kõrvalnõuetena viivise ja intressivõlgnevus 481, 40 eurot. Seega arvestades
Vastavalt RLS § 57 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 255, 64 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades riigilõiv hagiavalduse esitamisel 255, 64 eurot ja riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded. Hagejal on võimalik
lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu, so 63, 91 euro tagastamiseks. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ja taotluse esitamisega menetlusdokumentide avaldamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega arvestades nõude suurust, esindaja tegelikku töömahtu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 120 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 382, 03 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.