Obsah (5)
§ 5§ 403§ 445§163§1742-11-16259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. juuni 2011.a, kell 10.00 Võru kohtumaja kantselei kaudu Tsiviil
) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
§ 5
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
§ 403
lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata, määrates tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et xxxxxx xxxxx x-x on kostja. Hageja, OÜ Võru Kinnisvara on xxxx xxxxxxx xxxxx x elamu valitsejaks nimetatud korteriomanike 25.mail 2007 üldkoosoleku otsusega (tl. 39-40). Viidatud korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati nimetada OÜ Võru Kinnisvara alates
- jaanuarist 2008 viieks aastaks elamu xxxxx x ühes kõigi valitseja õiguste ja kohustustega, sealhulgas korteriomanike esindamiseks kõigi elamu haldusega seotud küsimustes, volitused kohtus ja kohtuväliselt esitada oma nimel nõudeid (kaasa arvatud elamu xxxxx x vastu) elamu valitsemisest tulenevate kõigi rahaliste nõuete, sealhulgas halduskulude, teenustasude ja muude valitsemise korraldamisest tulenevate summade, remondiks vajalike summade, vahendatavate teenuste eest tasutavate summade, viiviste, leppetrahvide ja kõikvõimalike kahjusummade ning ümberarvestusest tulenevate summade sissenõudmiseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. KOS § 21 lg 2 p 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Viidatud korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on korteriomanikud OÜ-le Võru Kinnisvara sellise volituse andnud. Seega on OÜ-l Võru Kinnisvara õigus esitada nõue xxxxx x-x vastu.
- Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud hageja poolt esitatud arveid kommunaalmaksete ja halduskulude eest, arvete mittetäielikul tasumisel on tekkinud kostjal võlgnevus hageja ees. Hagiavaldusele lisatud arvestusest nähtuvalt on kostja võlgnevus ajavahemikul mai 2010 kuni märts 2011 kokku summas 1115.30 eurot. Kostja ei ole nimetatud võlgnevusele vastu vaielnud, vaid on selgitanud, et võlgnevus on tekkinud seoses OÜ-gu Võru Kinnisvara poolt tehtud ebakvaliteetsete remonditöödega ja selle tõttu, et kostja kasvatab üksi 3 alaealist last. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja 3
(5)alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et ülaltoodu alusel on kostja kohustatud tasuma muuhulgas ka kommunaalmakseid ja halduskulusid. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevusena esitatud summa oleks ebaõige või ta pole vastavat teenust saanud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud tabelist nähtuvalt sisaldab võlgnevusena nõutud summa ka intressi, samuti on hageja eelmise kuu võlgnevuse summale, mis juba sisaldab intressi arvestanud veelkord intressi. Kostja ei ole selliselt esitatud summale ja arvutusviisile vastuväidet esitanud, vaid on võlgnevust tunnistanud. Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1115.30 eurot.
- Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet intressi so. 125,62 euro ja leppetrahvi so. 191,73 euro osas. KOS § 21 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt tuleb valitsejal tegutseda volituse piires. Kostja on vastuses esile toonud asjaolu, et hageja poolt sõlmitud leping (tl. 7) , kus on ette nähtud viivis ja leppetrahv, oli temale hageja poolt peale sunnitud. Seega tuleb kohtul hinnata lepingu kehtivust. xxxx xxxxxxx xxxxx x elamu korteriomanike üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hagejale oleks korteriomanike poolt antud volitus sõlmida xxxxx x eraldi lepingud erinevate viiviste ja leppetrahvi nõuetega (tl.39-40). Kohus selgitab, et isegi juhul, kui selline volitus oleks hagejale korteriomanike üldkoosoleku poolt antud, oleks tulnud üldkoosolekul otsustada ka võimalike viiviste ja leppetrahvide suurused. KOS § 21 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 kohaselt on valitseja kohustatud rakendama vajalikke abinõusid kaasomandi tavapäraseks valitsemiseks ja korraldama igapäevase valitsemisega seotud sooritusi, kuid mistahes eraldi lepingute sõlmimine võlgnevuste tasumiseks väljub tavapärasest valitsemisest ning selleks peab olema KOS § 15 lg 1 kohaselt korteriomanike kokkulepe. Kohus on eelmenetluse käigus menetlusosalistele selgitanud, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud leping on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, mis ei loo uut kohustust, vaid kinnitab olemasolevat (tl.31-32). Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täienduses viidanud asjaoludele, millest kohus saaks järeldada kostja kohustust tasuda intressi ja leppetrahvi. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude intressi so. 125,62 euro ja leppetrahv 191,73 euro suuruses summas rahuldamata.
- Kostja on vastuses selgitanud, et oma majandusliku olukorra tõttu on ta praegu võimeline maksma 30 eurot kuus ja jooksva kuu maksed, alates novembrist 100 eurot kuus pluss jooksva kuu maksed, maksete sooritamise tähtajaks taotleb kostja 1,5 aastat. Kostja lisab, et kasvatab üksi 3 alaealist last. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule nõustunud antud asjas kompromissi sõlmimisega, vaid on teatanud, et on kaotanud usu kostjaga sõlmitud lepete toimimisse. Kohus leiab, et kohaldada tuleb
§ 445
lg 1, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Rahuldades kostja taotluse määrab kohus, et kostja peab summa 1115, 30 eurot tasuma täielikult 1,5 aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub hagejale vähemalt 30 eurot kuus ning alates november 2011 vähemalt 100 eurot kuus. Kostja peab võlgnevuse täielikult tasuma hiljemalt detsembriks 2012. Menetluskulud 9.
§163lg 1 sätestatu kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 4
(5)rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus asjaolu, et hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule ja kostja nõustumisel soovinud menetluse lõpetamist kompromissiga.
§ 163
lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on pakkunud kohtumenetluses kompromissina üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on kohtule esitatud vastuses koheselt selgitanud, et soovib jõuda hagejaga kompromissile ja maksta võlg ära maksegraafiku alusel (tl.26), järgmises vastuses on kostja esitanud ka konkreetse ettepaneku kompromissiks näidates ära kindlad summad ja maksetähtaja (tl.43). Hageja ei ole esitatud kompromissiga nõustunud. Ülaltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskuludest 20% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 80% hageja kanda.
§174
lg 1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega on menetlusosalisel õigus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitada avaldus 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Heiki Kolk kohtunik 5
(5)