2-11-19772 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-10374 Määruse tegemise aeg ja koht 29. juunil 2011.a, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi D N avaldus nõusoleku andmiseks

) § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse 2

§ 179lg 1 alusel on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.

Tal on õigus ja kohustus eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

§ 131

lg 1 järgi lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 187

sätete kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

§ 188

kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. Seega nii lapse vanem kui ka lapsele määratud eestkostja vajavad lapse nimel kinnisasja kinkimise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut.

§ 123

lg 1 alusel kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tutvunud avaldaja, eestkosteasutuse esindaja ja alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja seletuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja talle tuleb kui lapse seaduslikule esindajale anda kohtu nõusolek G N nimel tehingu tegemiseks, so D N´le kuuluva korteriomandi asukohaga: XXX linnas kinkelepingu sõlmimiseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt kuulub D N korteriomand asukohaga: XXX. Avaldaja ja puudutatud isikud nimetatud korteris ei ela, korter ei ole nende elukohaks, varal ei ole kommunaal- ega hooldustasu võlgnevusi. Avaldus on lapse huvides, alaealisel lapsel on tulevikus olemas kindel elukoht, mis kinketehinguga muutub lapse isiklikuks omandiks. Kohus on seisukohal, et alaealise G N huvides on kohtu nõusoleku andmine D N´le kuuluva korteriomandi asukohaga XXX kinkelepingu sõlmimiseks ja lapsele korteriomandi kinkimiseks.

§ 180

lg 1 kohaselt eestkostja ei saa eestkostetavat esindada: tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. Kuna avaldaja (eestkostja) soovib kinkida korteriomandit oma pojale (eestkostetav) tuleb lapsele lepingu sõlmimiseks ja sellega seonduvate toimingute tegemiseks määrata erieestkostjat. Oma kirjaliku nõusoleku olla alaealise lapse erieestkostjaks andis G N, kes kinnitas, et ta ei ole G N ega O U sugulane ega hõimlane. Kohtul ei ole alust mitte määrata G N lapse erieestkostjaks avaldaja poolt soovitud tehingute tegemiseks, seega kohus määrab G. N lapse erieestkostjaks. Menetluskulud 3