lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxx x xxxx xxxx xxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega ei ela antud aadressil (tl 47). Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja elukoht välismaal (Venemaal) (tl 37, 51). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela O. L. aadressil Võru linn Pikk 3 ja politseil on teadmata tema asukoht. Nimetatud aadressil elavad alates 1982.a. isikud, kes O. L. nimelist isikut ei tunne ja on häiritud O. Litvinovi nimele saadetavatest kirjadest (tl 49). Maksu-ja Tolliameti andmebaasis on andmed O. L. teostatud viimaste maksustatavate väljamaksete kohta septembrist 2005 (tl 52). Võru Linnavalitsuse teatise kohaselt puuduvad Võru Linnavalitsusel andmed O. L. tegeliku elukoha kohta (tl 56). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 14.aprillil 2011 (tl 59). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja AS-ga Tele 2 Eesti 18.mail 2005 Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/ teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele 2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/ teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 08.11.2005 on kostja võlgnevus AS Tele 2 Eesti ees summas 6 498, 91 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele 2 mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning kostja on kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Tele 2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 6 498, 91 krooni, millele lisanduvad viivised. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi eest 8.11.2005-04.02.2010 eest summas 6 497, 91 krooni. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis O. L. vastu 12 996, 82 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus on 6 498, 91 krooni ning viivised 6 497, 91 krooni. Lähtudes
taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt. VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
sätestatut viivis 0,15 % päevas tasumata põhinõudelt, so 415, 36 eurolt alates hagi esitamisest, so 15.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega, so 415, 29 euroga kokku ei või ületada põhinõude summat. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 400 krooni, so 89, 48 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, so 15, 98 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 800 krooni, so 178, 95 eurot. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 5-7, 19) Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ( tl 57).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu.
p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 89, 48 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu riigilõiv 15, 98 eurot ja riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ja taotluse esitamisega menetlusdokumentide avaldamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega arvestades nõude suurust, esindaja tegeliku töömahtu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 96 eurot. 4
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt O. L. välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu kokku 207, 85 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 207, 85 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.