2-09-26691/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-26691 Tsiviilasi Korteriühistu Ühtehoidev hagi korteriühistu Kreenholmi 9 plus vastu osamaksu 39 642 krooni väljamõistmiseks 39 642 krooni Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. aprilli 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Ühtehoidev apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Korteriühistu Ühtehoidev (registrikood: 80258758), esindaja Igor Semjonov esindajad Vastustaja (kostja): Korteriühistu Kreenholmi (registrikood: 80180683), esindaja Irina Andrejeva RESOLUTSIOON 9 plus Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2010 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Korteriühistu Ühtehoidev (registrikood: 80258758) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Korteriühistu Ühtehoidev esitas hagi korteriühistu Kreenholmi 9 plus vastu osamaksu 39 642 krooni väljamõistmiseks. Hoone Kreenholmi tn 9 korterite omanikud kuulusid korteriühistu Kreenholmi 9 plus koosseisu. 01.03.
5. a moodustasid Kreenholmi tn 9 korteriomanikud uue korteriühistu Ühtehoidev. 09.03.
6. a pöördusid uue korteriühistu korteriomanikud korteriühistu Kreenholmi 9 plus poole palvega tagastada Kreenholmi 9 plus asutamisel nende makstud osamaksed ja loovutasid oma osamaksete nõudeõiguse uuele korteriühistule. Hageja arvates ei pea ta kostjaga kooskõlastama korteriühistust Kreenholmi 9 plus väljumist, kuna alates korteriühistu Ühtehoidev loomisest ei ole selle liikmed korteriühistu Kreenholmi 9 plus liikmed ja neil on õigus oma osamaksed tagasi saada. Korteriühistu Ühtehoidev liikmed nõudsid kostjalt osamaksete tagastamist mitte korteriühistute jagunemise tõttu, vaid seetõttu, et nad ei ole enam korteriühistu Kreenholmi 9 plus liikmed. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 kohaselt kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sellest tulenevalt puuduvad hagejal kohustused teiste majade ees, mis kuuluvad Kreenholmi 9 plus koosseisu. Pärast maja haldamise ja majandamise ülevõtmist hageja poolt kaotasid korteriühistu Ühtehoidev liikmed korteriühistus Kreenholmi 9 plus liikmete õigused ja kohustused. Õiguste kaotamisega lõppes ka Kreenholmi tn 9 korteriomanike liikmelisus korteriühistus Kreenholmi 9 plus. Alates 01.03.
7. a ei teosta kostja elumaja Kreenholmi 9 hooldamist ja haldamist. Järelikult ei ole korteriühistul Kreenholmi 9 plus õigust korteriühistu Ühtehoidev poolt makstud osamakseid kinni pidada. Hageja arvates toimub raha ebaseaduslik kasutamine kostja poolt ja ta on alusetult rikastunud korteriühistu Ühtehoidev arvel. Samuti ei ole korteriühistu Kreenholmi 9 plus juhatus kokku kutsunud üldkoosolekut arutamaks hoone Kreenholmi tn 9 ühistu koosseisust eraldumist. Registriosakonnale 02.07.
8. a saadetud 33 korteriomanikku avaldus on eraldumise ja mitte jagunemise avaldus.
9. Korteriühistu Kreenholmi 9 plus vaidles hagiavaldusele vastu. 2 Vastuse kohaselt teatas 13.03.
10. a kostja juhatuse esimees Irina Andrejeva Kreenholmi tn 9 korteromanikele, et neil puudub õigus nõuda osamaksete tagastamist. Elumaja Kreenholmi tn 9 kuulus kuni 31.01.
11. a ning kuulub ka praegu korteriühistu Kreenholmi 9 plus koosseisu. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 65 lg-le 1 toimub jagunemine likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Mitte keegi hageja ega kostja juhatuse liikmetest ei ole algatanud korteriühistu Kreenholmi 9 plus jagunemist ega uue korteriühistu eraldumist. Kui kostja sai teada uue korteriühingu moodustamisest, pöördus tema hageja poole ning pakkus jagunemise plaani. Kostja arvates saab osakapitali üleandmist teostada ainult pärast seda, kui hageja täidab MTÜS §-des 66, 67, 69 ja 71 sätestatud nõuded. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus jättis
13. aprilli 2010 otsusega korteriühistu Ühtehoidev hagi korteriühistu Kreenholmi 9 plus vastu osamaksete summas 39 642 väljamõistmiseks rahuldamata. 10.02.
14. a toimunud kohtuistungil teatati hagejale ja tema lepingulisele esindajale, et järgmine kohtuistung toimub 18.03.
15. a, kuid hageja ega tema esindaja ei ilmunud 18.03.
16. a toimunud istungile. Samuti pole hageja ega tema esindaja esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et korteriühistu Kreenholmi 9 plus asutamisel said ühistu liikmeteks Narvas aadressidel Kreenholmi 6, Kreenholmi 9, Kreenholmi 10 ja Kreenholmi 12 asuvate elamute korteriomanikud; korteriühistu Kreenholmi 9 plus loomisel tegid elumaja aadressil Kreenholmi 9 korteriomanikud osamaksu üldsummas 39 642 krooni; Kreenholmi 9 maja korteriomanikud asutasid korteriühistu Ühtehoidev; alates 01.03.
17. a ei teosta korteriühistu Kreenholmi 9 plus elumaja Kreenholmi 9 hooldamist ja haldamist; korteriühistu Kreenholmi 9 plus peab tagastama korteriühistule Ühtehoidev elumaja korteriomanike poolt tasutud osamaksed. Kostja nõustus sellega, et ta peab tagastama hagejale korteriomanike poolt tasutud osamaksed summas 39 642 krooni, kuid tema arvates ei ole nõue veel muutunud sissenõutavaks, kuna algatatud jagunemismenetlus seiskus hageja tegevuse tõttu. Kohus leidis, et MTÜS § 65 lg-st 1 tuleneb, et kui ühe korteriühistu koosseisu kuuluvad mitu maja ja ühe maja korteriomanikud soovivad asutada oma majas korteriühistu, võib seda teha ainult jagunemise kaudu, antud juhul eraldumise teel. Vastasel juhul ei ole jaguneval mittetulundusühingul (antud juhul korteriühistul Kreenholmi 9 plus) kohustust anda osa oma varast uuele korteriühistule. Korteriühistu Kreenholmi 9 plus põhikirjas on sätestatud, et ühistu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses kehtestatud korras. Kohtule esitatud dokumentidest on näha, et jagunemist ei ole kooskõlas mittetulundusühingutele seaduses sätestatud korras toimunud. Elektroonilise äriregistri andmebaasis oleva korteriühistu Kreenholmi 9 plus ja korteriühistu Ühtehoidev B-kaardil puudub kanne mittetulundusühingute jagunemise kohta, mis tõendab, et jagunemist käesolevaks ajaks ei ole toimunud. 3 Kohtule esitatud korteriühistu Ühtehoidev 15.11.
18. a asutamiskoosoleku protokolli kohaselt on selle korteriühistu asutajateks Kreenholmi 9 elumaja korteriomanikud, kuid MTÜS § 74 lg 3 kohaselt pidi asutajaks olema jagunev mittetulundusühing ehk korteriühistu Kreenholmi 9 plus. Seega leidis kohus, et korteriühistul Ühtehoidev ei ole õigust nõuda korteriühistult Kreenholmi 9 plus korteriomanike osamaksete tagastamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. Korteriühistu Ühtehoidev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
20. aprilli 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtuotsus vastuoluline ja ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et korteriühistu Kreenholmi 9 plus peab tagastama korteriühistule Ühtehoidev korteriomanike poolt tasutud osamaksed ja hiljem leitakse, et ei ole õiguslikku alust osamaksete tagastamiseks korteriühistu Kreenholmi 9 plus poolt; 2) leiab hageja, et kohus asendas vaidluse eseme. Hageja osaleb menetluses uue korteriühistu liikmete esindajana, kes nõuavad kostjalt makstud osamaksete tagastamist ja mitte iseseisva jagunemise teel moodustatud isikuna; 3) ei ole kohus hinnanud kõiki tõendeid. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et korteriühistu Ühtehoidev oli moodustatud ja mitte eraldunud kostjast. Samuti ei ole kohus arvesse võtnud, et uute korteriühistute asutamine toimub mitte ainult MTÜS § 74 lg-s 3 sätestatu alusel, vaid ka MTÜS § 5 ja § 8 ning KÜS § 3 ja § 5 lg 1 sätete järgi. Samuti ei nõua korteriühistu Ühtehoidev liikmed osamaksete ülekandmist uuele korteriühistule, vaid nõuavad maksete tagastamist endale seoses korteriühistust Kreenholmi 9 plus väljaarvamisega. Kuna korteriomanikud loovutasid oma nõuded osamaksete sissenõudmiseks korteriühistule Ühtehoidev, siis viimane esitaski hagi osamaksete väljamõistmiseks. Kostja kandis hageja kontole remondifondi kuuluva ja pärast korteriühistu Ühtehoidev moodustamist kostjale jäänud 22 216.55 krooni ning tunnistas sellega hageja nõuet
21. Korteriühistu Kreenholmi 9 plus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt kinnitas hageja, et ta on endiselt korteriühistu Kreenholmi 9 plus koosseisus. Kostja arvates oleks pidanud korteriühistute jagunemine toimuma mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras. Kui korteriühistu Ühtehoidev liikmed soovivad eralduda korteriühistust Kreenholmi 9 plus, peab eraldamise menetluse toimuma kooskõlas seadusega. Samuti ei takista kostja osamaksete üleandmist, vaid see peab toimuma seaduses sätestatud korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud materiaalõigusnorme valesti. 4
23. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus asendas hagi eseme. Apellandi väitel nõuab hageja korteriomanike osamaksete tagastamist, kuid maakohus hindas, kas hagejal on õigus tasutud osamakseid nõuda korteriühistu jagunemise tulemusena. Ringkonnakohus märgib, et hagi ese on menetluslik nõue, st 39 642 kr nõue. Hagi eseme koosseisu ei kuulu hageja arusaam, millisel õiguslikul alusel nõue on esitatud. Hageja esitab nõude aluseks olevad asjaolud. Käesolevas asjas kirjeldas hageja, kuidas ühe korteriühistusse kuulunud maja korteriomanikud otsustasid oma elamu piires ise majandama hakata. Hageja tugines nõude materiaalõigusliku alusena võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätetele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et hageja nõuet ei saa menetleda alusetu rikastumise sätete kohaselt, vaid kohaldamisele kuuluvad MTÜS jagunemist reguleerivad sätted, korteriühistuseadus ja korteriomandiseadus. Maakohus andis poolte esitatud faktilistele asjaoludele kohaldamisele kuuluvate materiaalõigusnormidega kooskõlas hinnangu ja leidis, et hageja nõude esitamise eeldused ei ole täidetud.
24. Apellandi väide, et maakohtu otsus on vastuoluline, ei ole õige. Maakohus tsiteeris otsuses kostja seisukohta, kes ütles, et kui toimub MTÜS § 65 lg 3 sätestatud jagunemine likvideerimismenetluseta eraldumise teel, siis on hageja nõue osakapitali üleandmiseks põhjendatud, kuid käesoleval ajal ei ole osakapitali üleandmiseks nõuded täidetud, mistõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
25. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et korteriühistu, kuhu kuuluvad mitme maja korteriomanikud, võivad olemasoleva korteriühistu kõrvale moodustada täiesti uue korteriühistu ja pärast uue ühistu moodustamist taotlevad senised liikmed, et nad arvataks ühistust välja ja nendele tagastataks osamaks. Ringkonnakohtu arvates saavad korteriühistust n.ö maja kaupa korteriühistu liikmed uue juriidilise isiku moodustada ilma, et senist korteriühistut tuleks likvideerida, üksnes mittetulundusühingute seaduses sätestatud jagunemise reegleid järgides. Apellandi väide, et korteriühistu moodustamine on võimalik ka KÜS § 3 sätteid järgides, ei ole asjakohane. Viidatud juhul toimub esmaasutamine olukorras, kus korteriühistu moodustamise seaduses sätestatud eeldused on täidetud ja korteriomanike enamus avaldab selleks soovi. Hageja poolt hagi alusena esitatud asjaoludest aga nähtub, et kostja oli korteriühistuna eelnevalt moodustatud ja hagejale nõude loovutanud korteriomanikud olid kostja liikmed, kes soovisid luua uue mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on üksnes nende korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks.
26. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Viivi Tomson Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi