) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Pooled ei vaidle, et kostja peab hagejale hüvitama töövõimetushüvitise 15-07-16.07.2010.a. eest summas 831 krooni (tövaidluskomisjoni t.l. 18). Seega on kostja omaksvõtnud, et tal on kohustus tasuda hagejale töövõimetushüvitist 831 krooni.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaladaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu 2010.a. maikuu eest summas 6 042 krooni ehk 386.15 eurot, juunikuu eest summas 16 082 krooni ehk 1 027.83 euort ja juulikuu eest summas 3 440 krooni ehk 219.86 eurot ning puhkusehüvitise 13 915 krooni ehk 889.33 eurot ning töövõimetushüvitise 831.50 krooni ehk 53.14 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.