← Eesti

2-10-7804/9

2-10-7804 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-7804 Määruse kuupäev Jõhvi,

  1. aprill 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi O. S.`i avaldus alaealise lapse tuvastamiseks pärast isiku surma. Menetlustoiming Avalduse läbivaatamata jätmine põlvnemise Resolutsioon
  2. Jätta, O. S.`i (isikukood xxx, elukoht: xxx) avaldus alaealise lapse V. G.’i (isikukood xxx) põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma, läbi vaatamata.
  3. Saata kohtumäärus avaldajale ja asjas puudutatud isikutele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  4. O. S. esitas
  5. veebriaril 2010.a Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma ja vanema kande vaidlustamise nõudes.
  6. Avaldaja esitas avalduses kaks nõuet: alaealise lapse põlvnemise tuvastamise nõue ja vanema kande vaidlustamise nõue. Esitatud nõuded olid esitatud erinevate isikute suhtes. Põlvnemise nõudes palus avaldaja tuvastada lapse V. G.`i põlvnemine surnud isikust D. S.`ist. Vanema kande vaidlustamise nõudes palus avaldaja tunnistada ebaõigeks ja tühistada V. G.`i sünniakti tehtud kanne lapse isa G. G.`i suhtes. 1

(2)2-10-7804
  1. Viru Maakohtu 22.02.2010.a kohtumäärusega eraldati tsiviilasjast nr 2-10-7804 iseseisvasse menetlusse O. S.`i nõue vanema kande vaidlustamise nõudes (tsiviilasi nr. 2-10-10340).
  2. Viru Maakohtu 04.10.2010.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-10-10340 jäeti O. S.`i hagi G. G.`i vastu lapse V. G.`i sünniakti tehtud isa kohta kande ebaõigeks tunnistamise nõudes rahuldamata. Hageja esitas Viru Maakohtu 04.10.2010.a otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2011.a kohtumäärusega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 alusel hagita perekonnaasjaks on muu isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  5. TsMS § 579 lg 2 järgi avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. Kuna Viru Maakohtu 04.10.2010.a kohtuotsusega jäeti O. S.`i hagi G. G.`i vastu lapse V. G.`i sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes rahuldamata, siis jõustunud kohtulahendist tulenevalt on lapse V. G.`i isaks isana sünnitunnistusele kantud isik G. G..
  6. Vastavalt TsMS 423 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt avaldajal ei ole enam võimalik taotleda lapse surnud isikust põlvnemise tuvastamist.
  7. PKS § 93 lg 3 alusel, kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. Kuna avaldajal ei ole enam võimalik lapse isadust vaidlustada, siis isaduse vaidlustamise õigus on säilinud ainult lapsel endal, kes võib seda nõuda ühe aasta jooksul täisealiseks saamisest alates.
  8. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 423 lg 2 p 2, § 425, § 427, § 463 lg 1, § 465, § 477 lg 1, § 660 lg1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.