Obsah (12)

§ 174§ 177§ 429§ 168§ 432§ 433§ 173§ 1741§ 144§ 138§ 175§ 178

2-10-59192 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Mart Reino Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2011. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-10-59192 Tsiviilasi Bernhard-August Peedu

§ 174

lõike 3 alusel hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-59192.

§ 177

lõike 2 alusel palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Tõnu Viinapuul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse esitamise ajal on viivitusintress aastas 7,00% + 1,00% (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2011. a). Kostja seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 176 lg1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 2 2-10-59192 18.03.

1. a kirjaga palus kohus kostjal esitada kohtule kirjalik seisukoht hageja avalduse ja menetluskulude osas 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest /tlk 64/. 24.03.
2. a esitas kostja kohtule oma seisukoha /tlk 66-67/, milles vaidleb vastu hageja menetluskulude taotlusele ja leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb tugineda

§ 168

lg-le 6, mille kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest hageja ei ole hagiavalduses esitatud summat kostjalt varasemalt nõudnud. Kostja palub juhul, kui kohus leiab, et kohaldamisele ei kuulu

§ 168

lg 6, arvestada asjaoluga, et

-i mõttes on vaid need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud menetluskulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud

-i alusel hüvitamisele ei kuulu. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus 22.06.

1. a lahendis nr 3-2-1-63-
2. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas kostjale 18.03.

1. a kirjaliku vastuse nõudega kostjale hageja taotluse hagist loobumiseks ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks /tlk 64/. Kostja esitas 24.03.
2. a kohtule oma seisukoha, milles kostja ei vaielnud vastu hageja avaldusele hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks /tlk 66-67/. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus, kuna kostja on hagimenetluse käigus nõude hagejale tasunud. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodud sättest tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja tasus võlgnevuse hageja ees pärast hagi esitamist, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on taotlenud

§ 168

lg 6 kohaldamist, kuna leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja märgib, et kohtueelses menetluses ei ole hageja nõudnud hagiavalduses nõutud summat (681 krooni), vaid hageja nõudis kostjalt 1681 krooni tasumist. Kostja märgib, et kui hageja oleks nõudnud kohtueelses menetluses hagiavalduses nõutud summa tasumist, oleks kostja selle koheselt tasunud. 3 2-10-59192 Kohus leiab, et hagejal on õigus oma nõuet vähendada nii kohtueelses menetluses kui kohtus ja kostjal oli ka kohtueelses menetluses võimalus tasuda hagejale nõue ulatuses, milles kostja seda põhjendatuks pidas (so summas 681 krooni). Vaatamata kohtueelses menetluses hageja poolt kostjale saadetud ettepanekule tekitatud kahju hüvitamiseks /tlk 14/, ei ole kostja kohtueelses menetluses nimetatud nõudele reageerinud. Seega ei kuulu käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele

§ 168

lg 6.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 368,13 eurot, milleks on õigusabikulud koos käibemaksuga. Menetluskulude tõendamiseks on hageja esitanud Õigusbüroo Neeme Sild OÜ 26.11.

1. a arve summas 5760 krooni (koos käibemaksuga). Arve kohaselt on õigusabiteenuse osutamise käigus tehtud tööd ja töödele kulunud aeg alljärgnev: materjalidega tutvumine, esmane nõustamine 05.08.
2. a – 50 minutit; materjalide analüüs, ettepaneku koostamine - 1 tund 35 minutit; hagiavalduse koostamine, kohtule esitamine 26.11.2010 – 1 tund 55 minutit. Kokku 4 tundi 20 minutit tunnitasuga 1100 krooni /tlk 60/. Kostja leiab, et

-i kohaselt ei kuulu hüvitamisele kohtueelse menetluse kulud ja sarnasele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 22.06.

1. a lahendis nr 3-2-1-63-
2. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuväide õigusabikulude osas Riigikohtu 22.06.
3. a lahendi nr 3-2-1-63-10 alusel ei ole põhjendatud, kuna lahendis on selline seisukoht välja toodud ringkonnakohtu järelduste osas, mida ei saa käsitleda Riigikohtu seisukohana. Kohus lähtub

§ 144

lg-st 1, 2 ja 4, mille kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Käesoleval juhul on kohteelse menetluse toimingud tehtud 05.08.2010 ja 02.09.2010 /tlk 60/ ning hagiavaldus on esitatud 26.11.2010. a, mistõttu hagi ei ole esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seega kuuluvad käesoleval juhul kohtueelse menetluse kulud käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p-de 1, 2 ja 4 kohaselt on kohtuvälised kulud: menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Käesolevas tsiviilasjas on hageja alates 05.08.

1. a volitanud ennast esindama Neeme Sild Õigusbüroo Neeme Sild OÜ /tlk15/ ning hageja esindamise eest on Neeme Sild OÜ esitanud hagejale arve summas 368,13 eurot (sealhulgas käibemaks 20%) /tlk 60/. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV)
2. septembri
3. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 640 eurot maksimaalselt 320 eurot. Seega ei jää hageja õigusabi kulud summas 368,13 eurot VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. 4 2-10-59192 Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks 681 krooni e 43,52 eurot. Seega ületavad hageja menetluskulud hagihinna ligikaudu kaheksa ja poole kordselt. Arvestades hagihinda ja hageja menetluskulude suurust, peab kohus hageja menetluskulusid ebaproportsionaalselt suureks võrreldes käesoleva tsiviilasja hinnaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine enam kui neljakordses hagi hinna suuruses summas, mistõttu leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale makstud tasu summas 174,08 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleval asjas jääb kaebuse hind alla 200 euro, mistõttu on määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik 5