) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus) (
Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.
lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse).
lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Avaldaja, eestkosteasutuse Aseri Vallavalitsuse esindaja ja alaealiste esindaja taotlevad laste vanemalt täielikku hooldusõiguse äravõtmist (nii vara- kui ka isikuhooldusõigust) ning paluvad määrata laste eestkostjaks nende vanaema M. V.i. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et J. V. ei osale laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemises. Ta on nõus eestkoste määramisega oma lastele. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123). Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei täida J. V. vanema kohustusi. Seeläbi on laste õigusi ja huve oluliselt kahjustatud. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et J. V. laste eest hoolitsemise ega nende kasvatamisega ei tegele ega ole selleks suuteline. Laste ema ei ole võimeline (sisuliselt ei soovi) tagama oma alaealistele lastele turvalist keskkonda ja arengut. Ta on jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused laste eest hoolitsemisel. Samas on Aseri Vallavallavalitsus andnud puudutatud isikule võimalusi parandada oma elukorraldust. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea ainuüksi väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. 4 Maakohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja J. V.`ilt tuleb täielikult ära võtta hooldusõigus, so nii isiku- kui ka varahooldusõigus, L. V.i ja L.-V. V.i suhtes. Pärast perekondlike probleemide lahendamist ja hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevate asjaolude äralangemist võib lapsevanem pöörduda kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks. Eestkostja määramise nõue
lg 1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.
lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Antud juhul on eestkoste seadmise avalduse esitanud huvitatud isik ehk laste vanaema. Kohus on tuvastanud, et lapse vanemalt tuleb hooldusõigus alaealiste L. V.i ja L.-V. V.i suhtes täielikult ära võtta. Seega jääb vanem J. V. ilma laste esindusõigusest. M. V.i puhul on täidetud
V. sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt, varalisest seisundist lähtuvalt ja võimetelt eestkostja kohustusi täita. M. V. on andnud nõusoleku olla oma lapselaste eestkostjaks.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava L. V.i ja L.-V. V.i ja nende vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja esindusõigus on välistatud
MS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Helgi Vinni 5 Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.