Obsah (11)

§ 632§ 444§ 440§ 468§ 455§ 456§ 457§ 461§ 630§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Hagi ese Viljandi kohtumaja nr 2-10-67040 hagi E.V. versus T.V. elatis Hagi hind 1 143 € Menetlusstaadium hagi lahendamine Kohtukoo

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. E.V.e hagis T.V.e vastu rahuldada E.V.e elatise nõue ning välja mõista alates
2. detsember 2010 kuni E.V.e täisealisuseni (
3. detsember 2020) T.V.elt tütre E.V.e kasuks elatis 127 (ükssada kakskümmend seitse) € kuus tütre ülapidamiseks. Muud otsustused
4. Seoses otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasummad kuuluvad ülekandmisele või üleandmisele lapse emale E.T.le; 2.2 määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval; 2.3 lapse isalt T.V.elt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse E.V.e ülalpidamiseks anda otsustusõigus lapse emale E.T.le; 2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
5. Selgitada: 3.1

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.2 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagejate faktiväited ja nõuded Hageja seadusliku esindaja väitel on elatis vajalik lapse ülalpidamiseks. Kohtule
2. detsembril 2010 esitatud hagis on esialgselt esitatud nõue lapse ülapidamiseks elatise maksmiseks 2500 krooni kuus. Kohtus hageja esindaja vähendas nõuet taotledes elatise väljamõistmist 127 € kuus.
3. Menetluse käik Kostja võttis eelistungil hagi elatises 127 € õigeks.
4. Kohtu põhjendused 3.
5. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 440

lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab kohtuistungile või kohtuleesitatud avalduses hageja õieks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. PKS § 120 (Lapse esindamine) lg 1 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 3.

1. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Ülalpidamiskohustust käsitleb perekonnaseaduse (PKS)
2. peatükk (Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus § 96 - § 111). PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud) p1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis) lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 145 (Lahus elavate vanemate otsustusõigus) lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (PKS § 145 lg 2). 3.
3. Õiguslik põhjendus Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Elatise väljamõistmise õiguslikuks aluseks on PKS § 97 ja § 100. Lapse isalt T.V.elt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse E.V.e ülalpidamiseks tuleb PKS § 145 kohaselt anda otsustusõigus lapse emale E.T.le. Kohtuotsusega väljamõistetav elatis kuulub ülekandmisele või üleandmisele lapse emale E.T.le. 2 Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

3.

1. Menetluskulud Menetluskulusid asjas ei esinenud. 2.
2. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (

§ 456lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 461lg 1).

Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (

§ 461lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3