Obsah (6)

§ 654§ 132§ 115§ 127§ 128§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Gerty Pau, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-5145 Tsivi

§ 654

lg 1 kohaselt on 3 töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. AÕS § 287 kohaselt on pandipidaja kohustatud: 1) panditud asja säilitama ja korras hoidma ja 2) asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama. OÜ Cyber System ei täitnud seadusest tulenevat pandipidaja kohustust, lastes rüperaali HP Pavilion ZE2349EA varastada kõrvaliste isikute poolt (st ei taganud rüperaali HP Pavilion ZE2349EA nõuetekohast säilimist), mille tõttu peab OÜ Cyber System hüvitama hagejale remonti antud mittetöökorras rüperaali HP Pavilion ZE2349EA väärtuse summas 450 krooni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Alexander Smirnov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista OÜ-lt Cyber System apellandi kasuks 9 000 krooni. Apellant palub menetluskulud jätta OÜ Cyber System kanda. Vastustaja väited, et apellandile tehti ettepanek müüa sülearvuti vastustajale 450 krooni eest ning et apellant palus küsida arvamust ka teistelt firmadelt, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. Apellandile ei ole esitatud 25.07.
2. a akti diagnostika teostamise kohta ega 27.97.
3. a ja 17.08.
4. a arve-saatelehti (tl 31, 33). Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud apellant emaplaadi rikkest teadlik. Kuna sülearvuti töötas kodus teiselt arvutilt võetud akuga, on ebatõenäoline, et arvutil oli emaplaadi rike. Apellant ostis sülearvuti
5. a detsembris (
6. a juulis oli arvuti vanus 1,5 aastat), mistõttu ei saanud arvuti maksumuseks olla 450 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tõenda Datagate OÜ 07.09.
7. a akt sülearvuti keskmise maksumuse kohta (tl. 27, 28) ja PT Mikro AS
8. a akt tegelikke asjaolusid. Kuna PT Mikro AS aktil puudub kuupäev (on ainult aasta), siis ei ole teada, millal ja milline arvuti sinna viidi. Apellant sai nimetatud dokumentidega tutvuda alles kohtumenetluse käigus. Kohus on vaidluse lahendamisel võtnud arvesse O. Skolozhabskyy (kostja esindaja) ütlused, jättes tähelepanuta apellandi ütlused. Apellant leiab, et kohus on kaldunud kõrvale võrdse kohtlemise põhimõttest. O. Skolozhabskyy poolt esitatud dokumendid ei tõenda tegelikke asjaolusid, sest nimetatud dokumendid on koostatud hiljem kui dokumentidel märgitud kuupäevad. Ringkonnakohtu istungil apellant selgitas, et 9000 kr hõlmab ka mittevaralise kahju, mille suuruseks hindab apellant 2000 kr.
9. OÜ Cyber System vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Apellant ei ole põhjendanud, millest õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti tuvastanud. Apellant leiab ekslikult, et kahjustatud arvuti hind (vanuseks 1,5 aastat) on rohkem kui 450 krooni. Vastuväidete kohaselt keelduti apellandi arvutit garantiiremonti võtma, sest arvuti kahjustus oli mehhaanilist iseloomu, st ribad emaplaadil olid kahjustatud apellandi poolt iseseisva remondi ajal. 24.07.
10. a teostatud diagnostika käigus selgitati välja, et emaplaat on kahjustatud ja see vajab vahetamist. Seega on tõendatud, et apellandi arvutis oli emaplaat kahjustatud. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 1 kohaselt tuleb 4 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Apellandile on tekitatud kahju summas 450 krooni. Ringkonnakohtuistungil jäi vastustaja vastuväidete juurde, märkides, et ei saa mittevaralise kahju suurusega nõus olla, kuna ei tea, millest kahju koosneb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab osaliselt menetlusnormide rikkumise ja materiaalõigus ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu otsuse, muudab maakohtu otsusega väljamõistetud kahju suurust ning täiendab maakohtu otsuse põhjendusi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
2. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et 23.07.2007 andis hageja kostjale remontimiseks üle oma sülearvuti, mis ajavahemikul 31.07.-01.
3. 2007 kostja juurest varastati. Hageja esitas maakohtule nõude, et kostja hüvitaks talle tekkinud kahju summas 9000 kr. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt kahju hüvitamise nõudmist lepingu täitmise asemel saab põhimõtteliselt lugeda samaaegseks lepingust taganemiseks. Olukorras kus kostja poolt oli lepingu täitmine muutunud võimatuks, on hageja nõue kahju hüvitamiseks

§ 115lg 3 alusel lubatav.

Kostja ei vaielnud vastu, et hagejale tekkinud kahju tuleb tema poolt hüvitada. Maakohtus vaidlesid pooled kahju suuruse üle.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja jäi ilma talle kuuluvast remontivajavast sülearvutist.

§ 128

lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Hageja hagiavalduses sõnastatud nõue oli suunatud otsese varalise kahju hüvitamisele. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega hagejale tekkinud varalise kahju suuruse osas. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt hageja sülearvuti rikke kõrvaldamise maksumus oleks oluliselt ületanud arvuti maksumuse. Kostja nõustus hagejale hüvitama 450 kr. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli põhjendatud

§ 132

lg 2 alusel hüvitada hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kuna uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik. Ringkonnakohus möönab, et remonti viidud ja seejärel kaotsiläinud asja väärtuse tõendamine on problemaatiline. Käesoleval juhul esitas kostja tõendi, et hageja sülearvutil on lõhutud emaplaat, kahjustus on mehhaaniline, läbipõlenud sooned toitebloki lülituskohas ja emaplaat vajab vahetamist (lk 25). Kostja esitas ka nn teise firma arvamuse hageja arvuti seisukorra kohta, milles PT Mikro AS selgitab, et arvuti remontimine ei ole mõttekas ja firma võib teha pakkumise uue arvuti müügiks (lk 27). Asjas on esitatud Datagate OÜ tõend, mille kohaselt analoogilise mudeli ja vanusega töökorras sülearvuti, nagu oli hagejal, hind oli remonti viimise ajal oli 3000- 3500 kr (lk 29). Asja materjalide juures on pakkumine, mille kohaselt hageja arvuti uue emaplaadi hind oleks 4830,51 kr, millele lisandunuks emaplaadivahetuse tasu ja käibemaks, kokku 6 500 kr Hageja omapoolseid tõendeid oma arvuti väärtuse kohta ei esitanud. Hageja ei vaidlustanud maakohtus kostja poolt vormistatud vastuvõtulehel nr 000154 esitatud probleemi kirjeldust, 5 mida on tõlgitud järgmiselt: „toide ei saabu sülearvutisse, mehhaaniliselt vigastatud (katki) sisend ning vigastatud emaplaadil asuvad teed“. Vastuvõtulehele märgiti vea kirjeldus arvuti üleandja selgituse järgi, mida kinnitab arvuti üleandja allkiri. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud tõend kinnitab, et kostja esitatud vastuväited on usutavad. Ringkonnakohus peab asja väärtuse tuvastamise osas maakohtu otsuse põhjendusi õigeks ning ei korda neid.

1. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud kohtu kohustust arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Hageja osales menetluses ilma esindajata ning
2. märtsil 2011 toimunud kohtuistungil esitas väite „ arvutis oli palju minu jaoks tähtsaid materjale, minu poja pulmapildid ja palju muud, minu tööalased projektid, programmid olid litsentseeritud. Arvuti kaotusega seotud moraalset kahju on raske hinnata“. Ringkonnakohtu arvates ei saanud maakohus pärast hageja seisukohtade ära kuulamist piirduda üksnes varalise kahju hüvituse suuruse määramisega, vaid oleks pidanud täpsustama, millest hageja esitatud nõue koosneb. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kogu kahju suurus on 9000 kr, millest mittevaralise kahju, mis seisneb olulise ja isiklikku laadi informatsiooni hävimises, suurus on 2000 kr. Vastustaja kinnitas, et hageja arvutil olevad vigastused ei kahjustanud informatsiooni säilimist ning arvutis olev info oleks säilinud ka pärast vea kõrvaldamist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 436 lg 7 alusel on ringkonnakohus pädev rakendama kohaldamisele kuuluvat materiaalõigusnormi. Maakohtus oli esitatud kõik tõendid ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning ringkonnakohtus selgus üksnes hageja poolt esitatud nõude suuruse jagunemine varalise ja mittevaralise kahju vahel, mistõttu ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse.

§ 134

lg 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud asjaolud, mis kinnitavad, et arvutis olnud informatsioon oli hageja jaoks oluline, see on asendamatu ja seetõttu esinevad hagejal isiklikud põhjused, mis on aluseks kahju hüvitise väljamõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et kohaldamisele kuulub

§ 127lg 6 esimene lause ja Ts

MS § 233 lg

1. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja oli arvutit kasutanud
2. aasta detsembrist, siis on hageja seletused, et arvutis asus tema jaoks oluline informatsioon põhistatud ning põhjendatud on

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 127,82 eurot (2000 kr) mittevaralise kahju hüvitiseks. 10. Maakohus jättis põhjendusi esitamata kõik menetluskulud kostja kanda, kuigi rahuldas hagi osaliselt. Apellatsioonkaebuses ega vastuses ei esitatud taotlusi menetluskulude osas kohtuotsuse muutmiseks. TsMS § 651 lg-ga 1 kooskõlas ei muuda ringkonnakohus menetluskulude osas maakohtu lahendit. 6 Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, kuid arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 menetlusosaliste endi kanda. Üllar Roostoja Gerty Pau 7 Andra Pärsimägi