Haldusasi nr 3-10-209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-209 Haldusasi H. S. kaebus Emmaste vallavanema 06.01.2010.a käskkirja nr 1 „Ametniku teenistuskoormuse muutmine” tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2011.a Menetlusosalised Kaebaja H. S., esindaja vandeadvokaadi abi Senny Pello Vastustaja Emmaste Vallavalitsus, esindajad Tiit Peedu ja vandeadvokaat Heldur Otti RESOLUTSIOON Tühistada Emmaste vallavanema 06.01.2010.a käskkiri nr 1 „Ametniku teenistuskoormuse muutmine”. Mõista Emmaste Vallavalitsuselt H. S. kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud 383,47 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Emmaste vallavanema 06.01.2010.a käskkirjaga nr 1 „Ametniku teenistuskoormuse muutmine” kinnitati abivallavanem H. S. kohakoormuseks 0,25 ametikohta alates 06.02.2010.a (tl 6). Käskkirjast nähtuvalt on see antud Emmaste Vallavolikogu 22.12.2009.a määruse nr 3 „Emmaste valla valitsusasutuse teenistujate koosseisu kinnitamine” alusel. Samal päeval tehti käskkiri teatavaks H. S.’le.
- H. S. esitas 22.01.2010.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades 18.03.2010.a tehtud täpsustust taotleb Emmaste vallavanema 06.01.2010.a käskkirja nr 1 „Ametniku teenistuskoormuse muutmine” tühistamist (tl 18-20). Kohus võttis kaebuse 25.03.2010.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Emmaste Vallavalitsuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja leiab, et tema senise 1,0 ametikoha vähendamine 0,25 ametikohale on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 kohaselt käsitletav teenistuse ümberkorraldamisena ning enne nimeliselt kaebajat puudutava käskkirja väljaandmist oleks vallavalitsus pidanud kõigepealt välja selgitama tema seisukoha, kas kaebaja on nõus teenistust jätkama uutes, võrreldes varasemaga oluliselt muutunud tingimustes või mitte. Kuna vastustaja seda ei teinud, siis eiras ta õigusvastaselt kaebaja nõusoleku saamise vajadust, kui teenistuse jätkamiseks olulist ja vajalikku eeldust, millega rikkus kaebaja subjektiivset õigust nõustuda või mitte nõustuda uutes tingimustes teenistust jätkama. Kaebaja tegi käskkirjale märkuse oma mittenõustumise kohta. Vastustaja peab lahendama tekkinud koondamissituatsiooni kohasel viisil.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Emmaste Vallavolikogu 22.12.2009.a määrus nr 3 „Emmaste valla valitsusasutuse teenistujate koosseisu kinnitamine” on vastu võetud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nimetatud vallavolikogu määrust vaidlustanud, mis oli Emmaste vallavanema 06.01.2010.a käskkirja nr 1 „Ametniku teenistuskoormuse muutmine” andmise aluseks. Vastustaja hinnagul ei saanud tekkida koondamissituatsiooni ATS § 47 ja § 116 tähenduses, kuna vaidlustatud käskkiri ei näe ette kaebaja üleviimist teisele ametikohale või kaebajale ametikohaväliste ülesannete andmist. Käesoleval ajal täidab kaebaja Emmaste Vallavolikogu liikme kohustusi. Vastustaja leiab, et asjas ei ole võimalik sedastada kaebajal vaidlustatud käskkirja tühistamiseks põhjendatud huvi. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel rahuldada. 5.1 Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga kaebeõiguse puudumise kohta. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7, mille esimese lõike kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus on seisukohal, et kaebajal on tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise õigus, kuna teenistustingimuste õigusvastane muutmine rikub teenistuja õigusi. Vastustaja viidatud põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse menetlemise ja rahuldamise üks eeldustest. 5.2 Puudub vaidlus, et kaevatava käskkirjaga vähendati alates 06.02.2010.a kaebaja ametikoha koormust ¾ võrra ning et sellest tulenevalt vähenes ka kaebaja teenistustasu. Samuti puudub vaidlus selles, et käskkiri oli tingitud Emmaste Vallavolikogu 22.12.2009.a määrusest nr 3 „Emmaste valla valitsusasutuse teenistujate koosseisu kinnitamine”, millega kinnitati alates 01.01.2010.a abivallavanema ametikoha arvuks 0,25 (määruse § 3 lg 1 p 2; tl 4-5). Senini kehtinud Emmaste Vallavolikogu 22.12.2005.a määruse nr 2 „Emmaste valla valitsusasutuse teenistujate koosseisu kinnitamine” järgi oli Emmaste Vallavalitsuse teenistujate koosseisus 1,0 abivallavanema ametikohta (määruse p 1.1.2; tl 199). Seega on kaevatava käskkirjaga toimunud kaebaja teenistustingimuste oluline muutmine, mistõttu nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja pidanuks enne kaevatava käskkirja andmist küsima temalt selleks nõusolekut. Kaebaja nõusoleku puudumise tõttu oli tema ametikoha koormuse vähendamine kaevatava käskkirjaga õigusvastane. Kaebaja leiab õigesti, et kuna ta ei nõustunud teenistuse ümberkorraldamisega tekkis ATS § 116 lg-s 1 kirjeldatud koondamissituatsioon. 5.3 Asjassepuutumatu on vastustaja viide Emmaste Vallavolikogu 22.12.2009.a määruse nr 3 „Emmaste valla valitsusasutuse teenistujate koosseisu kinnitamine” õiguspärasusele. Kaebaja õigusi on rikutud vastustaja teenistusalase üksikaktiga, mille vaidlustamiseks käesoleval juhul 2 kaebaja ongi halduskohtusse pöördunud. Samuti ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, et kaebaja on alates 30.03.2010.a taastanud oma volitused Emmaste Vallavolikogu liikmena. Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga. Ekslik on ka vastustaja poolt istungimenetluses esitatud väide, nagu oleks kaebaja käesolevaks ajaks teenistusest vabastatud. Emmaste Vallavolikogu 25.03.2010.a otsusega nr 41 on kaebaja vabastatud Emmaste Vallavalitsuse liikme kohustustest (tl 43), mitte abivallavanema ametikohalt. Kaebaja teenistussuhe vallaga on käesolevaks ajaks peatatud, mitte lõppenud (vt Emmaste vallavanema 27.01.2010.a käskkirja nr 3 „Teenistussuhte peatamine”; tl 21). Kohus juhib vastustaja tähelepanu valla enda loodud olukorrale, kus kaebaja oli üheaegselt nii Emmaste Vallavalitsuse, kui omavalitsusorgani (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 p 2), liige, kui ka Emmaste Vallavalitsuse, kui ametiasutuse (vt ATS § 2 lg 3 p 3), ametnik. Asjaolu, et kaebaja on alates 25.03.2010.a Emmaste Vallavalitsuse liikme kohustustest vabastatud ei mõjuta teenistusvahekorda abivallavanema ametikohal. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel jätkub teenistusvahekord vallaga sellel ametikohal, mida isik täitis kõrvuti vallavalitsuse liikmena (vt RKHKm nr 3-3-1-26-97, 03.10.1997, p.2). 5.4 Eeltoodud põhjustel kuulub kaevatav käskkiri HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistamisele.
- Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude, mis koosnevad esindajakuludest summas 383,47 eurot, välja mõistmist (tl 226-228, 245). Menetluskulud on kantud ja kohased. Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuuluvad kaebaja menetluskulud vastustajalt tema kasuks väljamõistmisele. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 3