3-10-2462/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2462 Otsuse kuupäev 31.jaanuar 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vjatšeslav Julni (Julin) kaebus Tartu Vangla toimingu (19.09.2010 käeraudadega kätevigastuste tekitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.jaanuar 2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 31.jaanuarist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 2.märtsil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vjatšeslav Julini suhtes kohaldati Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1436 VangS § 69 lg 1, lg 2 p 5, lg 4 ja § 70 lg 1 alusel täiendava julgeolekuabinõuna väljaspool elukambrit liikudes käeraudade kasutamine. Käerauad asetatakse peale käed selja taga olles. 19.09.2010 kella 16.50 ajal tuli V.Julin jalutuskäigult tagasi ning talle oli jalutusboksist väljudes pandud peale käerauad. Jalutuskäigult tagasi tulles teostatakse kinnipeetavate läbiotsimine keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Läbiotsimist teostati ka kaebaja suhtes ning tema juurest leiti parema jalanõu sisse peidetud pastapliiatsi südamik. Läbiotsimist teostanud vanglateenistuja E.Sankovski asetas keelatud eseme põrandale ning hakkas kaebajat saatma tema elukambri juurde. Saatmisel hakkas kaebaja keelatud eset enda ees jalaga oma kambri poole lükkama. Kuna kaebaja ei allunud korraldusele tegevus lõpetada ning venitas tahtlikult saatmisprotsessi, oli vanglaametnik sunnitud kasutama füüsilist jõudu, mis seisnes selles, et ta võttis kaebajalt selja tagant käte alt kinni ning suunas kaebaja kambri poole. Kui vanglaametnik eemaldas kambri juurde jõudes kaebajalt käerauad, oli kaebaja agressiivne ning rebis ühe käe käeraudadest kambrisse, teise käe lasi vabastada rahulikult. 19.09.2010 peale õhtusööki viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus tal fikseeriti randmetel marrastused. 21.09.2010 esitas V.Julin Tartu Vanglale kaebuse, milles märkis, et temale tekitati 19.09.2010 E.Sankovski poolt käeraudade kasutamisel vigastusi ning kaebaja väljendas kartust, et ta võis seetõttu nakatuda HIV-i või hepatiiti. Edasikaebamise kord 19.10.2010 andis Tartu Vangla vastuse, milles selgitati, et vanglaametnik ei ole tema suhtes käeraudu vääralt kasutanud ning kartus haigustesse nakatuda on põhjendamatu. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS V.Julin esitas kohtule kaebuse, milles ta palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 19.09.2010 toimingu, mis seisnes talle käeraudadega kätevigastuste tekitamises. Kaebaja on seisukohal, et vanglaametnik Sankovski, võttis tal tahtlikult ja lohakalt rauast käevõrud ära, tekitades sellega kätevigastuse ja käitudes seadusevastaselt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole vanglaametnik kaebaja suhtes käeraudu vääralt kasutanud ning kartus haigustesse nakatuda on põhjendamatu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud kaebaja seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kinnipeetav V.Julini suhtes kohaldas Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist juhataja ülesannetes K.Meho Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1436 alates 04.08.2010 väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist (tl 16). Vaidlust ei ole ka selles, et 19.09.2010 kella 16.50 ajal tuli kaebaja jalutuskäigult, kus käerauad pandi peale jalutusboksides. Kohtul ei ole alust kahelda Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 19.10.2010 vastuses nr V1 11133-1 kaebajale (tl 19), et kui ta oli läbi vaadanud videosalvestise esimese osakonna koridoris toimuvast ja vestelnud E.Sankovskiga, kes teostas kinnipeetav V.Julini läbiotsimise, selgus, et jalutuselt tulles võeti kinnipeetavalt ära pastapliiatsi südamik, mida ei ole jalutuskäigul lubatud omada. Mittelubatud südamik pandi osakonna põrandale ja kinnipeetav saadeti kambri juurde, mille käigus V.Julin lõi jalaga nimetatud südamikku korduvalt enda ees edasi oma kambri poole. Ametniku korraldusele antud tegevus lõpetada V.Julin ei allunud. E.Sankovski hoidis saatmisel kinnipeetava käest kinni, eesmärgiga suunata kinnipeetav otsejoones oma kambri juurde, kuid kuna kinnipeetav liikus pastaka tera taga ajades trajektoorist pidevalt kõrvale, siis antud rabelemise tulemusena tekkisid käeraudadest kinnipeetava kätele vähese punetusega randid. Kaebuse esitaja vastuväiteid toimunud intsidendile ei esitanud. Kohus, arvestades eeltoodut, on veendunud, et seega ei põhjustanud punetavate rantide teket ega ohtu nakatuda haigustesse, mitte E.Sankovski tegevus, vaid kaebaja tekitas randmetele marrastused ise ja seda oma seaduslikule korraldusele allumatu käitumisega. Antud juhul on tegemist konkreetses situatsioonis kaebaja enda käitumise koosmõju käeraudade kasutamisega tekkinud vigastustega, mis ei ole tekkinud vanglaametnike õigusvastase ning süülise käitumise tagajärjel. Riigikohus on oma 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 asunud seisukohale, et käeraudade või teiste ohjeldusmeetmete kasutamine ei ole reeglina hõlmatud EIÕK art 3 kaitsealaga, kui meedet kohaldati seaduslikul kinnipidamisel ja selle kohaldamisel kasutatud jõud ja avalik eksponeerimine ei väljunud sellest piirist, mis oli meetme kohaldamiseks mõistlikult vajalik. Eelnimetatud artikli kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevalt, sellistele sanktsioonidele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatusi. Eeltoodut arvestades jätab kohus Vjatšeslav Julini kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 2 3