, mille lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Ülesütlemisavalduse vorm on reguleeritud
lg 1, mis sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürniku ülesütlemisteade ei pea sisaldama endas küll
lg 2 p 14 nimetatud asjaolusid, kuid ülesütlemiseks peab siiski olema mõjuv põhjus ning see peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5. Kostja väitel ütles ta lepingu üle suuliselt, sellkohaseid tõendeid ei ole kostja esitanud ning selline ülesütlemisavaldus ei vasta ka seaduse vorminõuetele ning on seega tühine. Kohtule esitatud kostja 31.05.2010 e-kirja sisust on võimalik aru saada, et kostja ütles üürilepingu üles, kuid ülesütlemise põhjust e-kirja sisust tuvastada ei ole võimalik. Kohtuistungi teatas hageja, et tema jaoks lõppes üürileping ajast, mil ta sai kostjalt korteri võtmed. Sellist hageja seisukohta on võimalik tõlgendada kui lepingu lõpetamise heakskiitmist, millega tuleb leping lõppenuks lugeda poolte kokkuleppel, mis on võlasuhte lõppemise aluseks
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai korteri võtmed kätte 14.06.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üüri tasumise kohustus ei tulene eluruumi tegelikust kasutamisest, vaid lepingu kestvusest. Lepingu kehtivuse ajal oli kostjal kohustus tasuda üür, olenemata sellest, kas ta kasutas üüritud asja või mitte. Kostjal oli kohustus tasuda üüri kuni lepingu lõppemiseni. Asjaolu, et juunikuu üüri nõue muutus sissenõutavaks 06.05.2010, ei tähenda, et kostja oleks kohustatud tasuma üüri 2
lg 1 p 1 järgi väljamõistmisele juuni üür proportsionaalselt lepingu kehtivuse ajaga juunis, seega 178,95 eurot (6000/30*14=2800 krooni ehk 178,95 eurot). 7.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on lepingu p 3.1. kokku leppinud kõrvalkulude tasumise kohustuses. Kohtule esitatud Eesti Energia AS arvest nähtub, et elektrienergiat on üürilepingu kehtivuse ajal kasutatud 500,20 krooni eest. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta on kõrvalkulude tasumise kohustuse täitnud. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole ja seega tuleb kostjalt
8.
lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohtule esitatud fotodega, mis on tehtud enne korteri ülendamist kostjale ja pärast korteri valduse tagasisaamist, nähtub, et korteri seintel on värvikahjustusi ning uksepiit on samuti lõhutud. RV Buliding Solutions OÜ hinnakalkulatsioonist nähtub värvikahjustuste ja uksepiida parandamise hind ning Uus Haldus OÜ hinnapakkumistest remondijärgse koristuse hind. Kohtule esitatud lepingu lisast 1 nähtub, et kostja kasutuses oli ka külmkapp, seda on näha ka fotolt (tlk 78) ning ukse kahjustumine on näha samuti fotolt (tlk 109). Külmkapi ukse maksumus on näha Simson Teeninduskeskus hinnapakkumisest. Hageja nõue kahjude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, sest seinavärvi ja uksepiida kahjustuste ning külmkapi ukse kahjustuste näol on tegemist tavapärase kulumisega. Värvikahjustused on diivani seljatoe kohal ning väljaulatuvatel nurkadel. Nii diivani taguse seina kui ka fotodel näha olevad nurgad on tavapäraselt intensiivses kasutuses, ukse piitade ja läbipääsukohtades on kergesti võimalik erinevate kodumasinatega (tolmuimeja) ning tavapärase kasutuse käigus esemeid liigutades puutuda nurkade vastu ning värvikahjustused on kerged tekkima. Külmkapp on samuti tavapäraselt sagedases kasutuses olev kodumasin ning kahjustused sellel kerged tekkima. 9. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi jaotada selliselt, et kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu proportsionaalset välja mõistetud ning menetluse käigus kostja poolt tasutud üüri ja kõrvalkulude eest (970,50 eurot) summas 255,64 eurot. Muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebus 10. Kostja ei nõustunud Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega ja esitas selle peale 16.05.2011 apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 210,90 eurot ja menetluskulud ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.