lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi:
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kostja (vastuhagis hageja) on hagi tagasi võtnud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 näeb ette, et kui hageja on hagi tagasi võtnud, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Seega jätab kohus vastuhagi läbi vaatamata. Kohus selgitab vastuhagi läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi:
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled on taotlenud nende menetluskulude nende endi kanda jätmist. Kohus määrab
Kohus määrab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagejad (vastuhagis kostjad) on tasunud hagilt riigilõivu 7500 krooni.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Vastavalt
Seega on hagejatel (vastuhagis kostjatel) võimalik taotleda nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus.
lg 5 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kostja (vastuhagis hageja) vabastati 28.10.2010. a kohtumäärusega menetlusabi korras vastuhagilt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
lg 1 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 alusel kuulus vastuhagilt tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni (63,91 eurot).
lg 4 kohaselt tuleb hagejalt riigilõiv täies ulatuses välja mõista, kui muu hulgas jäetakse hagi läbi vaatamata.
lg 7 lubab mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et kostja (vastuhagis hageja) on võtnud hagi tagasi ja ei ole teada, et tema majanduslik seisund oleks muutunud võrreldes temale menetlusabi andmise ajaga, siis vabastab kohus kostja (vastuhagis hageja) riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Maimu Laumets 3 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.