3-10-3071/29

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3071 Otsuse kuupäev 21.06.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS Teede REV-2 kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.11.2010 otsuse nr 20910/119943 ja Lõuna Regionaalse Maanteeameti 14.10.2010 otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta AS Teede REV-2 kaebus rahuldamata.
2. Mõista kaebajalt AS-lt Teede REV-2 välja vastustaja Lõuna Regionaalse Maanteeameti kasuks viimase poolt seoses esindajaga kantud kulu 2090,64 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 21.juunist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21.juulil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 03.09.2010 avaldas Lõuna Regionaalne Maanteeamet riigihangete registris hanketeate riigihankes „Raudtee ülesõidukohtade ümberehitus riigi tugimaanteel nr 39“ (viitenumber 119943). Hankija Lõuna Regionaalse Maanteeameti 14.10.
3. a otsusega kvalifitseeriti Riigihankes 1) ühispakkujatena Nordecon Infra AS, Nordecon International AS ja Ramboll Eesti AS (edaspidi ühispakkuja Nordecon), 2) ühispakkujatena OÜ Altos, OÜ Hendrikson&Ko, Kesälahden Maansiirto OY, Järelpinge Inseneribüroo OÜ, Graniittirakenus Kallio OY ja KMG Inseneriehituse AS (edaspidi ühispakkuja Altos), 3) ühispakkujatena AS Merko Infra, AS Merko Ehitus, Tallinna Teed AS ja OÜ Tinter-Projekt, 4) ühispakkujatena AS Teede REV-2 ja OÜ Tilts Eesti Filiaal, 5) ühispakkujatena AS TREF, Lemminkäinen Eesti AS ja K-Most AS pakkumused. Sama otsusega tunnistati kõik viidatud ühispakkujate pakkumused vastavaks ning vastustaja otsustas tunnistada vastavaks tunnistatud pakkumiste seast edukaks madalama hinnaga pakkumuse ehk Nordecon Infra AS, Nordecon International AS ja Ramboll Eesti AS poolt esitatud ühispakkumuse. 21.10.2010 esitas AS Teede REV-2 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, taotledes tunnistada kehtetuks ühispakkujate Nordecon ja Altos kvalifitseerimine, nende pakkumuste vastavaks tunnistamine ja ühispakkuja Nordeconi pakkumuse edukaks tunnistamine. 18.11.2010 tegi VAKO otsuse nr 209-10/119943 (tl 17-24), millega jättis rahuldamata AS Teede REV-2 vaidlustuse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS Teede REV-2 esitas kohtule kaebuse, milles esialgselt taotles VAKO otsuse tühistamist, samuti Lõuna Regionaalse Maanteeameti (vastustaja) poolt riigihankes 14.10.2010 vastuvõetud ühispakkujate Nordecon Infra AS, Nordecon International AS ja Ramboll Eesti AS ja ühispakkujate OÜ Altos, OÜ Hendrikson & Ko, Kesälahden Maansiirto OY, Järelpinge Inseneribüroo OÜ, Graniittirakenus Kallio OY ja KMG Inseneriehituse AS kvalifitseerimise otsuste tühistamist ning vastustaja poolt vastuvõetud ühispakkuja Nordecon edukaks tunnistamise otsuse tühistamist. 02.12.2010 jättis kohus oma kohtumäärusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 6769). Määruskaebust ei esitatud ja määrus jõustus. 15.12.2010 sõlmiti ühispakkujate Nordecon Infra AS, Nordecon International AS ja Ramboll Eesti AS-ga hankeleping. 09.02.2011 esitas kaebaja menetlusdokumendi (tl 82-84), mille kohaselt palub kaebaja tühistada VAKO 18.11.2010 otsus ja teha kindlaks vastustaja 14.10.2010 otsuste õigusvastasus. Vastustaja leiab, et ühispakkujad Nordecon ja ühispakkujad Altos ei vasta kvalifitseerimistingimustele tehnilise ja kutsealase pädevuse osas. Kaebaja andmetel on Ramboll Eesti AS osalenud silla projekti koostamises, millega on ühispakkuja Nordecon saanud eelise teiste pakkujate ees. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja vaidleb kaebuse rahuldamisele täies ulatuses vastu, sest VAKO ja vastustaja vaidlustatud otsused on õiguspärased ning nende õigusvastasuse tuvastamiseks puudub nii õiguslik kui faktiline alus. Vastustaja leiab, et VAKO 18.11.2010 otsus nr 209-10/119943 ei kuulu tühistamisele, kuna vaidlustuskomisjon on õigesti jätnud tähelepanuta kaebaja poolt istungil esitatud vaidlustuse täiendused ja tõendid ning jätnud vaidlustuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse rahuldamine ei ole õigustatud ka sisuliselt, sest ühispakkuja Nordecon vastab kvalifitseerimistingimustele nii tehnilise kui kutsealase pädevuse osas, mistõttu vastustaja kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsuste õigusvastasust ei esine. 2 Vastustaja leiab, et ühispakkuja Altos vastab kvalifitseerimistingimustele nii tehnilise kui kutsealase pädevuse osas ning tema kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks alused puuduvad. Vastustaja ei leia, et ühispakkuja Nordecon on saanud eelise teiste pakkujate ees Ramboll Eesti AS kaudu. Vastustaja on pakkujate kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise teostanud õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on õiguspärane ka ühispakkuja Nordecon edukaks tunnistamise otsus 09.06.2011 esitas vastustaja taotluse tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmiseks summas 2090,64 eurot (tl 104-112). KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, leiab, et kaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja ei ole taotlenud kolmandate isikute kaasamist ja kohus ei pea seda vajalikuks ka omal algatusel. Käesolevaks ajaks on hankeleping sõlmitud ja hankemenetlus lõppenud. Kaebuse esemeks on hankija Lõuna Regionaalse Maanteeameti ja VAKO otsused ja kaebaja taotleb nende otsuste õigusvastasuse tuvastamist.. Juhul kui isegi kaebus rahuldatakse, ei mõjuta see enam hankija otsuste kehtivust. Samuti ei puuduta hankemenetluse lõppemise tõttu kolmandate isikute õigusi vaidlustuskomisjoni otsuse võimalik õigusvastasus. Seetõttu puudub kohtu arvates vajadus kaasata teisi riigihankes osalenud isikuid käesoleva haldusasja menetlusse. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et VAKO on ebaõigesti jätnud tähelepanuta kaebaja poolt VAKO istungil esitatud vaidlustuse täiendused ja tõendid ning jätnud vaidlustuse rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoniga, et riigihangete seadus (RHS) ei anna alust vaidlustuse läbivaatamise ajal vaidlustuskomisjoni istungil esitada uusi asjaolusid (põhjendusi). Vaidlustuskomisjoni istungiks peab kõigil menetlusosalistel olema teada mida ja mis põhjustel on vaidlustatud ning mida vaidlustaja taotleb. Igal menetlusosalisel peab olnud olema piisavalt aega teiste menetlusosaliste seisukohtade ja esitatud tõenditega tutvumiseks. RHS § 125 lg 5 näeb ette vaidlustuse läbivaatamise ühel katkematul istungil ja ainult vajaduse korral võib vaidlustuskomisjon korraldada täiendava istungi, mis ei tähenda aga seda, et vaidlustust võiks vaidlustuse läbivaatamisel veel täiendada uute põhjendustega. RHS-s eristatakse kolme vaidlustusmenetluse etappi: vaidlustusmenetluse alustamine, vaidlustuse läbivaatamise korraldamine ja vaidlustuse läbivaatamine. Seega RHS ei näe ette, et vaidlustuskomisjoni istungil läbivaatamise etapist saaks tagasi minna vaidlustuse läbivaatamise korraldamise etappi. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul laekus vaidlustus 22.10.2010, lisaks sellele laekus vaidlustuses puuduste kõrvaldamise taotlus 26.10.
4. VAKO edastas 03.11.2010 menetlusosalistele istungi teate, et vaidlustuse läbivaatamine toimub 10.11.2010 koos teiste menetlusosaliste seisukohtadega, mille kättesaamist kaebaja kinnitas 03.11.
5. Alles 08.11.2010 pöördus kaebaja esindaja VAKO poole sooviga tutvuda kvalifitseerimise dokumentidega, mis olid laekunud juba 02.11.
6. Seega kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik varem dokumentidega tutvuda, ei vasta tõele. Tulenevalt eeltoodust on kohtu arvates VAKO õigesti jätnud tähelepanuta kaebaja poolt istungil esitatud vaidlustuse täiendused ja tõendid. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et ühispakkuja Nordecon ei vasta kvalifitseerimistingimustele tehnilise ja kutsealase pädevuse osas. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt ei ole Taivo Möll´i tee-ehituse projektijuhi CV-s valeandmeid esitatud ning projektijuhi pädevus vastab hanketeate (HT) sätestatud tingimustele. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui T.Möll oli väga keeruka ja suure ehitusobjekti, s.o Mäo 3 möödasõidu kvaliteedi projektijuht, siis on see käsitletav ja oma keerukusastmelt vastav hanketeates nimetatud projektijuhi kvalifikatsiooniga. Samuti ei ole kohtu hinnangul valeandmete esitamine CV-s õigesti märgitud asjaolu, et E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Vaida-Aruvalla teelõigu kogu ehitusmaksumus oli 435,7 milj krooni. Mis puutub fakti, et T.Möllil ei olnud T13 Aegviidu-Kukevere lõigu ehitusel veel kõrgharidust transpordiehituse alal, siis kohtu arvates ei olnud kõrghariduse mitteomamine takistuseks projektijuhi kohustuste täitmiseks teede ehituse objektil ja käesolevaks ajaks on T.Möllil kõrgharidus omandatud. Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja väidetega, et ühispakkuja Altos ei vasta kvalifitseerimistingimustele tehnilise ja kutsealase pädevuse osas. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt ei ole Veiko Veskimäe CV-s valeandmeid KukruseJõhvi projekti ehitusmaksumuse osas esitanud. Kuna CV-s tuli välja tuua kogu ehitusprojekti maksumus ja antud juhul oli kogu projekti ehitusmaksumus 532,4 milj krooni, siis on V.Veskimäe CV-s esitatud andmed nõuetekohased. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna T10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt lõigu asfalteerimise projektijuht oli V.Veskimäe, on see käsitletav kas projektijuhi või vähemalt ühe töölõigu objektijuhi ülesannetena ning seega vastab ta HT-s nõutud kvalifikatsioonile. Asjakohane ei ole ka väide, et asfalteerimise tööde maksumus oli kogu projekti maksumusest väiksem, kuna asfalteerimistööde maksumus ületas HT nõudeid 7 miljoni krooni võrra. Kuna HT ei sätestanud nõudeid projektijuhina töötamise kestvusele konkreetses projektis, siis kohtu arvates ei ole oluline, et V.Veskimäe sai Tallinna Lennujaama projektijuhiks alates 2008.aasta algusest. Täiesti otsitud ja alusetud on kaebaja väited selle kohta, et HT-s oli nõutud töötamist objektijuhina, kuid V.Veskimäe CV-s oli kõigi objektide puhul näidatud tema tööülesannetena projektijuht. Kohus peab usaldusväärseks vastustaja väiteid, et ta on kontrollinud V.Veskimäe ülesandeid konkreetsetes referentsobjektides ning saanud vastavate tööde tellijatelt tagasiside, mille alusel oli tal alust käsitleda isiku kvalifikatsiooni nõuetekohasena. Tõendamata on kaebaja väide, et ühispakkuja Nordecon sai eelise teiste pakkujate ees Ramboll Eesti AS kaudu. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt ei osalenud Ramboll Eesti AS ei hankedokumentide koostamisel, samuti ei ole ta vastustajaga seotud. Vastustajale ei olnud kvalifitseerimisotsuse vastuvõtmisel teada, et tasuvusarvustuse, finantsanalüüsi ja tundlikkusanalüüsi teotanud isik Ramboll Eesti AS oleks omanud sellist infot, mis oleks talle andnud eelise teiste pakkujate ees. Kohus on seisukohal, et vastustaja on ühispakkuja Nordecon ja ühispakkuja Altos kvalifikatsiooni kontrollinud piisava põhjalikkusega, samuti vastavust HT-le ja seaduse nõuetele. Kuivõrd vastustaja pakkujate menetlusest kõrvaldamise aluseid ei tuvastanud ja ka kohus neid ei tuvastanud, siis leiab kohus, et vastustaja, tunnistades edukaks pakkumuseks ühispakkuja Nordecon pakkumuse, tegi seda õiguspäraselt vastavalt riigihangete seaduse sätetele, mistõttu AS Teede REV-2 kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõuna Regionaalne Maanteeamet on taotlenud halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmist summas 2090,64 eurot, mis on advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene AS tasutud ja mida tõendavad pangakonto väljavõtted (tl 106-112). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja mõistlike kuludega ning need kuuluvad kaebajalt väljamõistmisele, kuna Lõuna Regionaalse Maanteeameti näol ei ole tegemist haldusorganiga, siis on välise õigusabi kasutamine õigustatud. Maare Aloe kohtunik 4 5