Obsah (4)

§ 88§ 97§ 95§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-57833 T

§ 88lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda.

Tööandja pakkus hagejale teist töökohta koristajana. Teate kohaselt on tööandja võimaldanud hagejale tasuta keeleõpet, kuid hageja pole seda kasutanud. Hageja leidis, et tööandja poolt temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine selle tõttu, et: 1) kostja ei järginud erakorralise ülesütlemise tähtaega

§ 97

lg 3 kohaselt; 2) töölepingu ülesütlemine on tingimuslik (

§ 95lg 1).

Hageja leidis, arvestades kõiki asjaolusid, et tööandja poolt oleks mõistlik anda töötajale aega kursuste läbimiseks ja tähtaeg keeleeksami sooritamiseks. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli tööandjal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata.

§ 88

lg 1 alusel on tööandjal õigus töötajast või tema käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel öelda üles tähtajatu tööleping etteteatamistähtaega järgimata. Tööandja märkis ülesütlemise teates, et keeleoskuse taseme tõttu on hageja registraatori kohale sobimatu. Kostja oli seisukohal, et keeleoskus on vahetult seotud tööülesannete täitmisega ning puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanud töötaja hakkama oma tööülesannete täitmisega. Sotsiaalministri 18.09.

1. a määrusega nr 56 on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud teenuse osutamise dokumenteerima ning kanded tegema riigikeeles. 2 Kostja hakkas alates
2. a läbi viima töötajate hindamist, kuna tekkis vajadus töötaja kutseja keeleoskuse kontrollimiseks, et võimaldada tööandjal fikseerida töötaja kutse- ja keeleoskus, välja selgitada töötaja vajadused ning võimaldada talle selles osas täiendõpet. 06.04.
3. a on hageja hindamise tulemustes märgitud, et töötaja kutseoskustega ollakse pigem rahul, kuid keeleoskusega ei olda üldse rahul. Tööandja märkis ettepanekute osasse, et edukaks töötamiseks vajab hageja kindlasti õpet, sest riigikeel on peaaegu olematu. Hageja on ekslikult tõlgendanud, et ülesütlemiseteade on tingimuslik. Hageja sai juba
4. a Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse, et ta peab riigikeelt õppima ja keeleeksami sooritama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta valdab riigikeelt ja seeläbi saab hakkama ka tööülesannete täitmisega. Alates
5. a lõpust oli tööandja juures tasuta keeleõpe. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust kahju nõuda. Hageja ei ole märkinud, millise kahjuga on tegemist. Hagejal puudub õigus nõuda ka saamata jäänud töötasu 25 000 krooni. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus jättis 16.06.
7. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 12.01.
8. a tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja töötas erakorralise meditsiini osakonna registraatori ametikohal; 2) töölepingu lisaks oleva ametijuhendi kohaselt oli erakorralise meditsiiniasutuse registraatori ametikohal töötamiseks vajalik eesti ja vene keele oskus; 3) keeleinspektsiooni 25.10.
9. a kontrollakti ja otsuse kohaselt ei valda hageja eest keelt ja peab sooritama kesktaseme eksami; 4) 28.09.
10. a hinnangulehe kohaselt ei olnud hindaja hageja keeleoskusega rahul (tl 13); 5) hageja on alates 08.09.
11. a asunud õppima eesti keele algtaseme kursustel; 6) 28.09.
12. a sai hageja kostjalt teate, kus tööandja teatas hagejale, et keeleoskuse taseme tõttu ei ole hageja meditsiiniasutuse registraatori töökohale sobiv. Kostja pakkus hagejale teist töökohta majandusosakonna koristajana ja teatas, et juhul kui hageja ei ole koristaja töökohta nõus vastu võtma, ütleb kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles ja loeb hageja viimseks tööpäevaks 02.10.
13. a. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine põhjusel, et tööandja ei järginud ülesütlemiseks ettenähtud tähtaegu.

§ 97

lg 3 kohaselt võib

§-s 88 lg-s 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus, lähtudes SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna med. registraatori ametijuhendist ja tööandja 06.04.2009. a seisukohast töötaja sobimatuse kohta erakorralise meditsiiniosakonna registraatori ametikohale, leidis, et antud juhul oli

§ 97lg 3 kohaselt lepingu ülesütlemine etteteatamistähtaegu järgimata põhjendatud.

Hageja põhikohustusteks olid lisaks muule patsiendikeskne ja kliendisõbralik konfliktivaba teenindamine, dokumentide korrektne vormistamine (sh ambulatoorse kaardi ja haigusloo vormistamine), telefonidele vastamine järgides kehtestatud standardeid. Lisaks kohtule esitatud tõenditele hageja eesti keele oskuse taseme kohta võis kohus kohtuistungil isiklikult veenduda, et hageja eesti keele oskus on väga 3 halb. Seega ei oleks mõistlik olnud hagejat oma ametikohal hoida järgimaks etteteatamistähtaegu. Arvestades, et tegemist oli erakorralise meditsiiniosakonna registraatori ametikohaga, võinuks eesti keelt mittevaldav registraator, kelle põhikohustuseks oli muuhulgas haigusloo vormistamine, tekitada patsiendi tervisele ja elule ohtlikke olukordi. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja on esitanud tingimusliku ülesütlemiseavalduse. Maakohus oli seisukohal, et tegemist on selgelt mõistetava ülesütlemisavaldusega. Tööandja järgis

§-s 88 lg-s 2 sätestatut ning pakkus hagejale võimalust teisele tööle asumiseks. Töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja töötaja sobimatus oma ametikohale on piisavalt tõendatud. Hageja ei eita, et juba töölepingu sõlmimisel 12.01.

1. a ta teadis, et vastavalt oma ametijuhendile peab ta valdama eesti ja vene keelt. Lähtudes sellest, et tööandja saatis hagejale lepingu ülesütlemise teate 28.09.
2. a, oli tal aega eesti keele vajalikul määral omandamiseks 4 aastat ja ligikaudu 10 kuud. OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendist nähtuvalt ei ole hageja suutnud või soovinud oma eesti keele oskust vajalikul määral täiendada, sest alates 08.09.
3. a õpib hageja alles eesti keele algtaseme kursustel, kuigi ametikohast tulenevalt peaks ta eesti keelt valdama vähemalt kesktasemel. 25.10.
4. a Keeleinspektsiooni kontrollakti kohaselt (1 aasta ja 10 kuud pärast töölepingu sõlmimist ja ametijuhendi allkirjastamist) tuvastati, et hageja ei valda eesti keelt. Hageja vaidlustas 28.09.
5. a hinnangulehe keeleoskuse kohta, samas ei vaidlustanud ta 06.04.
6. a hinnangulehte, kus tööandja esindaja märkis hinnangus, et ei ole rahul hageja keeleoskusega, viitas hageja probleemidele suhtlemisel õdede ja arstidega, konfliktidele patsientidega, mis seab kahtluse alla patsientide usalduse tööandja vastu, samuti olid probleemid telefoni teel eesti keelt kõnelevate patsientidega. Esitades hagejale kohtuistungil küsimusi eesti keeles, jõudis kohus järeldusele, et hageja ei valda tema ametikohale vajalikul määral eesti keelt. Asjakohane ei ole hageja viide, et SA Ida-Viru Keskhaiglas töötab piisavalt isikuid, kes ei valda riigikeelt. Kohus oli seisukohal, et keeleoskuse vajalikul määral valdamise kontrollimisel tuleb igat juhtumit eraldi kontrollida. Kahtlust ei ole aga selles, et erakorralise meditsiiniosakonna registraator peab eesti keelt vähemalt kesktasemel valdama. Kohus pidas põhjendamatuks hageja väidet, et tööandja pidanuks töötajale korraldama täiendõppe. Kostja kinnitas vastuses, et ta on alates
7. a korraldanud oma töötajatele tasuta keeleõppe kursuseid, kuid hageja ei ole vajalikul määral selle vastu huvi üles näidanud. Seda asjaolu kinnitab ka see, et hageja, teades juba töölepingu sõlmimisel eesti keele oskuse vajalikkusest, õpib alates 08.09.
8. a kõigest algtaseme kursustel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
9. Jelena Kukava taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ning tuvastada tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus ja välja mõista vastustajalt apellandi kasuks saamata jäänud töötasu. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant leiab, et vaidlustatav kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Otsuse tegemisel rikuti oluliselt menetlusõigust ja kohaldati vääralt materiaalõigust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) peab maakohtu otsus vastama TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 436 lg 1 nõuetele; 2) ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda kohtuistungil läbiviidud keeleoskuse kontrollile, kuna see ei ole seaduslik ega objektiivne tõend; 4 3) pidi kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva; 4) tööandja pole arvestanud töötaja huviga edasi töötada ning pole välja toonud mõjuvat põhjust, millest tulenevalt ja missuguseid kostja huve arvestades ei ole töölepingu jätkamine võimalik; 5) on tööleping tööandja poolt etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öeldud ajal, mil hageja oli haiguspuhkusel, st. tööleping poolte vahel oli peatunud; 6) oli töölepingu ülesütlemine tühine.

§ 95

lg 1 teise lause kohaselt on vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine; 7) kehtestavad rahvusvahelised standardid õigusriigis töötajate põhjendamatu vallandamise (

ülesütlemise) vältimiseks vajalikud miinimumtingimused. 03.05.1996. a vastu võetud Euroopa Sotsiaalharta art 24 punkt a tagab töötajate õiguse kaitsele põhjendamatu vallandamise eest seoses nende võimete või käitumisega või ettevõtte, asutuse või teenistuse toimimise vajadusega; 8) on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 30 sätestatud, et „igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest Liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt”; 9) peab käesoleval juhul arvestama Euroopa Kohtu praktikaga, kuna Eestis igasugune kohtupraktika selles osas puudub. 10) ei ole keeleõpetaja koos vanemõega pädevad isikud kontrollimaks hageja keeleoskust keeleseaduse (KeeleS) § 51 lg 1 tähenduses. SA Ida-Viru Keskhaiglas töötab isikuid, kes ei valda faktiliselt riigikeelt nõutud tasemel. Sellises olukorras on tegemist võrdsusõiguse põhimõtte rikkumisega; 11) võib

§ 88

lg 3 (ka VÕS § 196 lg 2) esimese lause kohaselt tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Arvestades kõiki asjaolusid, oleks tööandja poolt olnud mõistlik anda töötajale aega kursuste läbimiseks ja tähtaeg keeleeksami sooritamiseks, mis teenib tööõiguses hoiatuse andmise eesmärki, järgib ülesütlemiskaitse põhimõtet ja arvestab töötaja huviga; 12) on käesoleval juhul tööandja vallandamise põhjuseks toonud välja apellandi töökohale sobimatuse, mida tõendavat negatiivne keeleinspektsiooni otsus, vahetult enne vallandamist teostatud olematu keeleoskuse kontroll ja ühepäevase vahega tehtud vanemõe vastuolulised ettepanekud. Kolme aasta vanune keeleinspektsiooni kontrollakt ei tõenda apellandi ebapiisavat keeleoskust käesoleval ajal; 13) leiab apellant, et ülesütlemisavaldus (teatis) on ebaseaduslik, kuna ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, vallandamisotsuses on tehtud ilmne hindamisviga, mis on põhjendamata ja tõendamata. Vastavalt

§-le 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 108

kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. 5. SA Ida-Viru Keskhaigla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Apellandi väide, et ta on oma tööülesannetega piisavalt pika aja jooksul hakkama saanud, on paljasõnaline. Kohtule on esitatud selgitus selle kohta, et apellandi töölepingu kehtivuse ajal on patsientidelt laekunud suulisi kaebusi erakorralise meditsiini osakonna töötajate puuduliku keeleoskuse kohta. Asjaolu, et apellant töötas jätkuvalt erakorralise meditsiini osakonnas, ei tõenda seda, et ta sai oma tööga hakkama, vaid oli võimalik tänu sellele, et eesti keelt 5 nõuetekohaselt valdavad kaastöötajad tegid apellandi kohustuseks oleva tööd tema eest ära või kulutasid oma tööaega, abistades apellanti eesti keele oskust nõudvate tööülesannete täitmisel. Apellant on apellatsioonkaebuses tunnistanud, et formaalne põhjendamiskohustus (

§ 95

lg 2) on tööandja poolt täidetud ja seadnud alusetult kahtluse alla tööandja tegevuse töölepingu ülesütlemisel mõistlikkuse ja hea usu seisukohast. Lähtudes avalikust huvist ja ka põhikirjas sätestatust on SA Ida-Viru Keskhaigla esmaseks eesmärgiks patsientidele nõuetekohase kvaliteediga terviseteenuse osutamine. Põhjusel, et apellant töötajana ei olnud puuduliku keeleoskuse tõttu võimeline patsientidele nõuetekohast terviseteenust osutama, on apellandi väited alusetud ja apellandi poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid antud asjasse mittepuutuvad. Tööandja lähtus oma tegevuses eelkõige patsientide huvidest ja tööandja poolt apellandi kui töötaja huvide järgimine seisnes töötajale teise töö pakkumises. Asjaolu, et apellandil puudus vajalik eesti keele oskus ja tööandja ei lähtunud töölepingu ülesütlemisest formaalsest keeletaseme tunnistuse puudumisest, leidis kinnitust kohtu poolt korraldatud apellandi keeleoskuse kontrolli tulemusel. Ühtlasi on apellandi poolt kohtule esitatud Kersti Võlu Koolituskeskuse tõendina 08.09.

1. a kinnitus selle kohta, et Jelena Kukava alustas 08.09.
2. a õpinguid eesti keele algtaseme kursustel, seega töölepingu ülesütlemise hetkeks (07.11.2009) ei vastanud apellandi keeleoskus töölepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele. Antud juhul ei ole apellant ise lähtunud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Vastavalt Keeleinspektsiooni
3. a kontrollaktis sisalduvale keeleametniku ettekirjutusele pidi Jelena Kukava sooritama kesktaseme eksami ettekirjutuse täitmise tähtpäevaga 01.11.
4. a. Eirates nimetatut ja tööandja usaldust, ei olnud apellant
5. a keeleoskuse kesktaset omandanud ja asus alles
6. a septembris omandama keeleoskuse algtaset. Apellandi väide selle kohta, et tööandja ei võimaldanud temale keeleõpet, ei vasta tegelikkusele. SA Ida-Viru Keskhaigla poolt korraldatavad keelekursused töötajatele on toimunud pidevalt ja nende algusest on kõiki töötajaid teavitatud kutsega registreeruda koolitusele, seda nii suuliselt, infoga teadetetahvlitel ja vastavasisuliste elektronposti teadetega. Korraldatud keeleõppesse mitteregistreerumine võis olla tingitud apellandil osavõtu soovi puudumisest või sellest, et apellant ei saanud koolituste kohta eesti keeles edastatud informatsioonist aru. Ebaselged ja vastuolulised on apellandi seisukohad töötaja tööoskustele, sealhulgas keeleoskusele tööandja poolt antud hinnangule. Väites, et keeleõpetaja ja keelt valdava vanemõe poolt teostatud apellandi keeleoskuse kontroll oli ebapädev, on apellant asunud ekslikule seisukohal, et keeleoskuse puudumist saab hinnata ainult keeleseaduses sätestatud alustel ja keeleoskuse omamist ainult kontrollitava arvamuse alusel. Vastavalt

§ 88

lõikele 2 enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige nimetatud paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Ekslik on apellandi seisukoht temale esitatud töölepingu ülesütlemise teate tingimuslikkuse kohta. Asjaolu, et koos töölepingu ülesütlemise teate esitamisega täitis tööandja oma

-s sätestatud kohustust ja esitas apellandile ettepaneku teise töölepingu sõlmimiseks, ei muuda töölepingu ülesütlemise teadet tingimuslikuks. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 6

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
2. TsMS § 633 lg 3 sätestab, mida tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida. Apellatsioonkaebuses on esitatud arutlused, millest võib järeldada, et apellandi arvates on Eesti töölepinguseadus vastuolus rahvusvaheliste standarditega. Apellant kirjeldab rahvusvahelisi standardeid, kuid ei viita töölepingu seaduse normile, mis on käesolevas asjas asjassepuutuv, kuid mida peaks mingil põhjusel jätma kohaldamata. Lähtudes eeltoodust ei saa ringkonnakohus viidatud apellandi põhjendustele vastata. Apellatsioonkaebuses on viidatud TsMS § 442 lg-le 8 ja TsMS § 436 lg-le 1, kuid apellant ei ole esile toonud, milles seisnes vaidlustatud maakohtu otsuse mittevastavus viidatud menetlusnormidele.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et 28.09.
4. a tööandja teade töölepingu ülesütlemise kohta on tingimuslik avaldus ja seetõttu

§ 95

lg 1 alusel tühine.

§ 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte teise lõike esimese lause kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ringkonnakohus leiab, tegemist ei ole tingimusliku ühepoolse tahteavaldusega, vaid avalduses on antud teisele poolele võimalus töökohta kokkuleppel muuta. Kuna ülesütlemisavaldus on käsitletav tööandja tahteavaldusena, siis tuleb tahteavalduse sisu tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 sätestatust. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tahteavalduse tegija on oma tahet – lõpetada tööleping

§ 88

lg 1 p 2 alusel – korduvalt kinnitanud pärast ülesütlemisavalduse hagejale kättetoimetamist. Ülesütlemisavalduses oli esile toodud, et avalduse tegemise tingis töötaja eesti keele oskuse puudumine. Märgitud olid keeleoskuse kontrollimise ajad ja tulemused, millest nähtus, et 2006. a kontrolli tulemusena tehti ettekirjutus ja töötaja kohustus 01.12.2007 sooritama kesktaseme keeleeksami. Töötaja eksamit tähtajaks ei sooritanud ning 06.04.2009 ja 28.09.2009 toimunud keeleoskuse hindamised näitasid, et töötaja ei olnud nõutaval tasemel keeleoskust omandanud kolme aasta jooksul arvates esmasest kontrollimisest. Ülesütlemisavalduses oli märgitud, et keeleoskuse taseme tõttu on töötaja oma ametikohale sobimatu ning esineb alus

§ 88lg 1 p 2 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Samas avalduses on märgitud, et seadusest tuleneb kohustus enne ülesütlemist pakkuda töötajale teist tööd ja tööandja pakub majandusosakonna koristajana tööd. Kui töötaja ei ole pakutava koristaja tööga nõus, siis loetakse teade ülesütlemise avalduseks ja tööleping öeldakse erakorraliselt üles töökohale sobimatuse tõttu (tl 8). Ringkonnakohtu arvates saab tööandaja 28.09.2009 teadet TsÜS § 75 lg 1 esimese lause alusel tõlgendada kui kindlat ülesütlemisavaldust, milles on tehtud pakkumine asuda senise töökoha asemel teisele tööle. Asjaolu, et tegemist on mitte tingliku tahteavalduse, vaid seadusega kooskõlas vormistatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega, on kinnitanud hageja ka hagiavalduses ning maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et tööandja järgis ülesütlemisavalduse koostamisel sel ajal kehtinud

§ 88

lg-t 2, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral 7 teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et teise töö pakkumine ülesütlemisavalduses muudabki selle tingimuslikuks. Tegemist ei ole tingimusliku tahteavaldusega, vaid tahteavaldus on seotud teisele poolele võimaluse andmisega ja sellega ei rikuta adressaadi huve ega töölepingu erakorralise ülesütlemise piirangute kaitse eesmärki. 9. Apellandi väide, et ülesütlemisel ei ole järgitud

§ 97lg-s 2 sätestatud ülesütlemise tähtaega, on õige.

Maakohus on põhjendanud, miks ta leiab, et esinesid

§ 97

lg-s 3 sätestatud asjaolud, mis lubasid

§ 88

lõikes 1 nimetatud alusel tööandjal töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et töötaja keeleoskuse puudused on tõendatud. Apellandi väide, et keeleoskust on kontrollinud ebapädevad isikud, ei ole asjakohane. Apellant ei ole kontrollimise tulemusi õigeaegselt kahtluse alla seadnud ja kuigi apellandil on tööle asumisest alates nõutav kesktasemel eesti keele oskus, oli apellant hagi esitamise ajal alustanud madalama taseme keelõppe kursustel osalemist. Ringkonnakohus leiab, et

§ 88

lg 1 p-s 2 toodud põhjendus, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine), hõlmab töökohale seatud keeleoskuse puudumise pikema aja vältel. Apellandi viited sellele, et talle ei võimaldatud kolme aasta jooksul keeleõpet, ei ole asjakohased ja ei ole ka tõendatud. 11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 8 Andra Pärsimägi