Kohus märgib, et kostjal on seega võimalik realiseerida oma nõudeõigust temale väidetavalt kahju tekitanud isiku vastu kriminaalmenetluses. Seetõttu jätab kohus kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. 3 Hageja poolt esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et kostja on sõlminud Tele2 Eesti AS-iga liitumis- ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingud. Kostja on rikkunud lepingutest tulenevaid maksekohustusi. Kostjal kui lepingupoolel lasub vastutus lepingu rikkumise eest. Kuna lepingud on sõlmitud interneti teel iseteeninduse keskkonnas ja isiku tuvastamine toimus panga kaudu, oli kostjal endal kohustus tagada, et tema isikuandmed ja pangaparoolid ei satuks võõrastesse kätesse. Kohus märgib, et lepingu teine poolt ei saa vastutada selle eest, et kostja on olnud hooletu nimetatud andmete valdamisel. Kohus asub seisukohale, et esitatu alusel on tõendatud, et lepingud Tele2 Eesti AS-ga on sõlminud kostja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 7.3 on sätestatud maksekohustuse rikkumise puhuks Tele2 õigus nõuda kliendilt viivist 0,15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist perioodi 23.10.2007. a kuni 13.12.201. a eest kokku 21 164,17 krooni. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivist kostjalt põhinõude ulatuses summas 13 148,53 krooni. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 13 149,53 krooni ja viivis summas 13 148,53 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 3000 krooni. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 750 krooni ja hagimenetluses 2250 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 4500 krooni.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur- nõue on esitatud kahest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna 4 tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 4500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 2000 krooni, millele vastab 127,82 eurot.
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.