1.5 Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). 1.6 Antud kompromissi mittetäitmisel I. J poolt võib hageja seaduslik esindaja pöörduda kohtutäituri poole kohtu määrusega kinnitatud kompromissi sundtäitmiseks. 1.7 Kohtumääruse sundtäitmisel tuleb arvestada, et seisuga 06.07.2011 tasus I. J elatisena vabatahtlikult 30 (kolmkümmend) eurot. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-18392 A J hagis I J vastu elatise nõudes poolte vahel sõlmitud ning kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega. III. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. I. Kohtu selgitused: Tulenevalt
§-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilasi nr 2-11-18392 Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-18392 jäävad poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post vmknarva.menetlus@kohus.ee) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-11-18392 A J hagis I J vastu elatise nõudes. 06.07.2011.a kohtuistungil saavutasid hageja seaduslik esindaja ja kostja kompromissi, mille tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Menetlusosalised paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-18392. Menetlusosalised kinnitasid, et kompromissi kinnitamise õiguslikud tagajärjed on nendel teada. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Antud asjas on poolte kokkulepitud kompromissi tingimused kantud 06.07.2011 protokolli. Kohus selgitab, et tulenevalt
§-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumise vastuvõtmisega või poolte kompromissi kinnitamisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja 2-11-18392 menetluse. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.