← Eesti

2-11-32947/10

2-11-32947 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-32947 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi M. R. avaldus teovõime laiendamiseks. Menetlustoiming Alaealise teovõime laiendamine Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuli .2011 Menetlusosalised Avaldaja: Puudutatud isik: M. R. (IKxxx, elukoht xxx L. S. (IK xxx, elukoht xxx Puudutatud isik: S. S. (IK xxx, elukoht xxx) Eestkosteasutus Kohtla-Järve Puudutatud isik: Linnavalitsus (RK 75001017, asukoht Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Puudutatud isiku esindaja: M. T. (volikirja marika@kjlv.ee) alusel, e-post RESOLUTSIOON
  3. Avaldus rahuldada.
  4. Laiendada alaealise M. R. (isikukood xxx) piiratud teovõimet selliselt, et alaealine M. R. on kõikide seaduses ettenähtud õigustega hooldusõiguslik vanem ning oma vastsündinud lapse (isikukood xxx) seaduslik esindaja.
  5. M. R.`l on õigus iseseisvalt esindada oma last kõikides küsimustes ning teostada iseseisvalt kõiki lapsega seotud tehinguid ja toiminguid.
  6. Jätta menetluskulud menetluskulu kandnud isiku kanda.
  7. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele selle alaealisele kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK M. R. esitas Viru Maakohtule avalduse tema teovõime laiendamiseks. Avalduse kohaselt sünnitas avaldaja 25.06.2011 tütre ning seoses sellega palub avaldaja laiendada tema teovõimet kõikide vastsündinud tütrega seotud tehingute ja toimingute tegemiseks. Puudutatud isik L. S. esitas 15.07.2011 kohtule nõusoleku avaldaja teovõime laiendamiseks (tl. 6). Kohus küsis TsMS § 573 alusel eestkosteasutuse seisukohta. Puudutatud isik Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas 18.07.2011 kohtule nõusoleku avaldaja teovõime laiendamiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsus leidis, et lähtudes TsÜS § 9 lg 1 on olemas kõik alused laiendada M. R. teovõimet toimingute tegemiseks, mis on seotud tema vastsündinud lapse registreerimisega ning lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmisega (tl. 16). KOHTUISTUNG
  8. juuli 2011 kohtuistungil palus avaldaja avaldus rahuldada. Avaldaja palub laiendada tema teovõimet, et registreerida vastsündinud tütre sünd. Praegu ei saa ta seda teha, kuna on alaealine. Puudutatud isik L. S. palus avaldus rahuldada. Avaldaja elab koos puudutatud isikuga, ta vastutab täies ulatuses oma lapse eest, on lapsele hea ema. Kohtukulud palus puudutatud isik jätta riigi kanda. Puudutatud isik S. S. palus avaldus rahuldada. Puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja M. Tarum palus avaldus rahuldada. Esindaja märkis, et avaldaja elamistingimused on head, vastsündinu jaoks on olemas kõik vajalik. Esindaja arvamuse kohaselt on avaldaja teovõime laiendamine avaldaja ja tema lapse huvides. Teovõime laiendamisega on emale ja lapsele tagatud kõik sotsiaalsed tagatised. Menetluskulud palus esindaja jätta riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et M. R. on sündinud 29.08.1994.a ja seega on ta käesoleval ajal kuueteistkümneaastane. M. R. ema on L. S.. M. R. isa O. R. elab Ukrainas ja tütre kasvatamisega ei tegele, M. kasvatamisega tegeleb puudutatud isik S. S.. M. R.´l on 25.06.2011 sündinud tütar (isikukood xxx). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 9 lg 1 kohaselt kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. TsÜS § 9 lg 2 järgi alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. M. R. on avaldanud kohtule, et soovib teovõime laiendamist oma alaealise tütrega seotud toimingute suhtes. M. R. seaduslik laiendamiseks. esindajad L. S. ja S. S. on andnud nõusoleku alaealise teovõime Kohtla-Järve linn eestkosteasutusena on nõus, et kohus laiendaks alaealise M. R. teovõimet piirides, et alaealine oleks pädev iseseisvalt tegema toiminguid, mis on seotud tema alaealise lapse registreerimisega ning lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmisega. Kohus asub seisukohale, et M. R. avaldus on põhjendatud. Kuna M. R.´l on sündinud 25.06.2011 tütre, on avaldaja kui lapse ema teovõime laiendamine toimingute tegemiseks, mis on seotud lapse registreerimisega ning tema kasvatamisega ja ülalpidamisega seotud kohustuste täitmisega, nii avaldaja kui ka tema vastsündinud tütre huvides. PKS § 120, lg 1-7 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vanem esindab last üksinda, kui: 1) tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või 2) talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud. Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil esitama lapsele tahteavalduse, võib selle esitada ühele vanemale. Vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Vastavalt PKS § 121, kui alaealise teovõimet on laiendatud, ei kehti vanema hooldusõigus nende toimingute puhul, mida alaealine võib teha iseseisvalt. Kohus leiab eeltoodu alusel, et M. R. teovõimet tuleb laiendada toimingute tegemiseks, mis on vajalikud tema alaealise tütre (isikukood 61106252212) suhtes teostatavateks toiminguteks ning lapse sünniga seotud õiguste ja kohustuste täitmiseks. Vastavalt TsMS §-le 577 lg 1 määrus jõustub ja kuulub täitmisele selle alaealisele kättetoimetamisega. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetlemisel kantud menetluskulud tuleb jätta isiku kanda, kes need tegelikult kandnud on. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.