) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Kostja on laenulepingut rikkunud ja ei ole laenuandjale tagasi maksnud laenatud rahasummat ja intressi.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole laenu põhiosa ja intressinõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. 3 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on viivitanud laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega. Kostja pidi maksma tagasi laenu ja intressi 28.01.2007. a. Kostja maksekohustust täitnud ei ole. Hageja nõuab kostjalt laenu põhiosa tasumisega viivitamise eest viivist.
lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist vastavalt laenulepingu punktile 13, mis sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % kalendripäevas. Lepingujärgse viivisemäära järgi arvestades oleks viivise summa kokku otsuse tegemise aja seisuga perioodi 20.01.2007 – 10.06.2011. a eest 23 895 krooni / 1527,17 eurot (3000 krooni x 0,5 % x viivitatud päevi 1593). Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses, s.o summas 3000 krooni/191,73 eurot. Kostja on vastu vaielnud viivise määrale põhjendusel, et ta ei ole isiklikult laenulepingut allkirjastanud ja lepingu tingimused võisid olla lepingu sõlmimise ajal teised. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja sõlmis kokkuleppe teistsugustel tingimustel. Pooled on sõlminud laenulepingu elektroonselt arvutivõrgus.
lg 1 kohaselt annab teenuse pakkuja kliendi kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele on kliendil juurdepääs ja mille abil saab klient enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead.
lg 2 järgi enne tellimuse edastamist teeb pakkuja kliendile teatavaks muu hulgas, kas pakkuja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb kliendile kättesaadavaks. Seega on arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisuseks on see, et lepinguteksti ei allkirjastata füüsiliselt ja lepingudokumenti ei anta lepingupoolele üle. Lepingu sõlmijal on võimalik lepingu tekstiga tutvuda ja kui ta tingimustega nõustub, see kinnitada. Kostja on kinnitanud laenupakkumist digitaalallkirjaga (tl 24). Seega on ta nõustunud laenupakkuja tingimustega. Kostja vastuväited selle kohta, et tal puudusid lepingu sõlmimisel teadmised, mis võimaldanuks aru saada võimalikest laenu võtmisega kaasnevatest kõrvalkohustustest, on asjakohatud. Vastavalt
lg-le 1 ja eeldatakse üldiselt, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, see on vabandatav üksnes siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Teadmiste puudumine ei vabanda kohustuste rikkumist. Isegi, kui väidetavalt ei olnud kostjale teada viivisemäär, siis vastavalt
lausele pidi kostja lepingu sõlmimisel igal juhul arvestama, et laenuandjal on õigus nõuda temalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist lepinguga ettenähtud intressimääras, mis on antud juhul kõrgem kui lepingus ettenähtud ja hageja poolt nõutav viivisemäär. Asjaolu, et laenu võttes tuleb tasuda intressi ja kohustuse mittetäitmisel võidakse nõuda viivist, on üldteada asjaolud. Lähtudes eeltoodust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6700 krooni, millest 3000 krooni on laenu põhiosa, 700 krooni intress ja 3000 krooni viivis. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. 4 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 191,73 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu riigilõivu 63.91 eurot (1000 krooni) . Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.