) sätted. Kuni 01.07.2009 kehtinud
lõike 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt on põhipalk töölepingus 5 või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu makstakse töötajale peale põhipalga, s.o. lisaks töölepingus kokkulepitud palgamäärale. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud hagejale igakuiselt palka (põhipalka ja lisatasusid), mille suurus perioodil 2008 kuni juuli 2009 on olnud suurem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 § 1 kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni kohaldus vaid töötaja põhipalgale, mistõttu on kostja maksnud hagejale eelmärgitud perioodil seaduses sätestatud alammäärast madalamat tasu või hõlmas kehtestatud palga alammäär ka töötajale makstavaid lisatasusid ehk kõiki tasusid, mis on hõlmatud palga mõistega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tõstis märtsis 2008 hageja põhipalka või suurenes see lisatasude arvelt.
lõige 7 kohaselt on palga alammäär Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Poolte vahel töölepingu sõlmimise ajal, 18.06.2007 kehtinud TLS § 26 lg 1 p 6 kohaselt, oli töölepingu kohustuslikuks tingimuseks palgatingimused. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-09 p. 12 kohaselt on palgatingimused töölepingu olulisteks tingimusteks. Kuni 1. juulini 2009 kehtinud
lg 1 alusel käsitleti palgatingimustena palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitleti ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrati töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus.
lg 1 kohaselt määrati töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Seega eristab seadus palgamäära ja lisatasusid, kusjuures palgamäära puhul on tegemist kindlale ajaühikule kehtestatud kindla summaga, milles on töölepingus kokku lepitud, mistõttu asub kohus seisukohale, et ajapalga lihtvormi puhul ühtib põhipalk palgamääraga vastava ajavahemiku eest. Tööandja õigus on aga otsustada, kas maksta lisaks nimetatud summale veel erinevaid lisatasusid, mille suuruses ning maksmise korras ei pea tingimata töölepingus kokku leppima. Vabariigi Valitsuse pädevuses on õigus kehtestada riiklik palgamäära miinimumsuurus, millest madalamat palgamäära ei ole tööandajal õigust kehtestada täistööajaga töötajale. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (TVK tl. 3-6) punkti 3.
lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
lg 2 kohaselt muudetakse palgamäära poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. TLS § 70 kohaselt vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. Seega oli kostjal õigus ja kohustus palga alammäära muutumise korral hageja palgamäära muuta, kuivõrd see osutus madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-17-09 p. 13 leidnud, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Asjaolu, et hageja põhipalk alates märtsist 2008 tõusis tõendavad hageja palgalehed ning vaatamata sellele, et kostja palgamäära muudatust töölepingus kirjalikult ei vormistanud, saab lugeda, et pooled leppisid kokku palgamäära suurenemises. Hageja väide, et põhipalk tõusis vaid lisatasude arvelt ei ole tõendatud. Kuivõrd kohus tuvastas, et kuni 2008 veebruarini oli hageja põhipalgana märgitud 3758 krooni hulka arvestatud vahetuslisa summas 158 krooni ning kostja ise on tunnistanud, et tasus alates märtsist 2008 hagejale vahetuslisa 180 krooni, loeb kohus tuvastatuks, et kostja tõstis hageja kuupalgamäära alates 2008 märtsist 4100 kroonini. Lähtudes eeltoodust nähtub, et kostja on seoses palga alammäära muutumisega hageja palgatingimusi muutnud, kuid alles alates märtsist 2008 ning mitte nõutavas ulatuses, s.o. riiklikult kehtestatud miinimummäärani. Seega on õige hageja seisukoht, et kostja on arvestanud hagejale töötasu alla riiklikult kehtestatud palga alammäära ning hageja nõue saamatud jäänud töötasu saamiseks on põhjendatud, kuid mitte hagiavalduses nõutavas suuruses. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks perioodil jaanuar 2008 – juuli 2009 ei ole vajalik välja arvutada palju hageja reaalselt töötas. Nimelt kohaldub tööandja kohustus tasuda töötajale töötasu vähemalt riiklikult kehtestatud miinimummääras vaid juhul, kui töötaja töötab täistööajaga. Seega juhul, kui töötaja palgamääraks on kokku lepitud summa, mis vastab riiklikult kehtestatud palga alammäärale, kuid töötaja ei käi tööl nii palju kui tööajanorm täistööajaga töötajale kuus ette näeb, ei saa tööandja ka arvestada töötajale põhipalka suuruses, mis täistööaja puhul on ette nähtud. Kohus ei arvesta hageja poolt saamata jäänud põhipalga arvutamisel kostja poolt esitatud tabelis 7 (t.l. 42) märgitud hageja töötasu arvestamise arvutuskäiguga, vaid arvestab kostja poolt hagejale esitatud palgalehtedel ja isikukonto väljavõtetel (tl. 16-17 ja 40-41) märgitud summadega, kuivõrd tabelis (mis on koostatud kostja poolt alles kohtumenetluse käigus) ja palgalehtedel on palga arvestamisel aluseks võetavad andmed erinevad (nt. ei ole tabelis arvestatud boonustasusid ning põhipalga arvestamisel hageja poolt reaalselt töötatud päevadega). Hageja töötajana sai lähtuda vaid temale esitatud palgalehtedel märgitud andmetest. Kohus arvestab ka asjaoluga, et palgalehtedel märgitud põhipalga hulka on arvestatud vahetuslisa, mida kostja on arvestanud sarnaselt põhipalgale proportsionaalselt töötatud päevadega, kuid mis lisatasuna põhipalga hulka ei kuulu ja mille kohus maha arvab. kalendrikuu Täistööaja normtööpäevi kuus Hageja poolt töötatud tööpäevad palgalehtede järgi Kostja poolt arvestatud põhipalk (brutos) ilma vahetuslisata jaanuar `08 veebruar `08 märts `08 aprill `08 mai `08 juuni `08 juuli `08 august `08 september`08 oktoober `08 november`08 detsember`08 jaanuar `09 veebruar `09 märts `09 aprill `09 mai `09 juuni `09 juuli `09 Kokku EEK 22 21 20 22 21 19 23 20 22 23 20 20 21 19 22 21 20 20 23 14 20 15 13 20 11 20 20 7 23 20 6 21 14 21 21 19 10 10 2290,90 3428,60 3075 2422,75 3904,75 2373,70 3565,20 4100 1304,55 4100 4100 1230 4100 3021,05 3913,65 4100 3895 2050 1782,60 Riiklikult kehtestatud alammäärast arvestatud põhipalk (brutos) 2768,20 4142,85 3262,50 2570,45 4142,85 2518,40 3782,60 4350 1384,10 4350 4350 1305 4350 3205,25 4152,30 4350 4132,50 2175 1891,30 Saamata jäänud põhipalga summa (kroonides) 477,30 714,25 187,50 147,70 238,10 144,7 217,40 250 79,55 250 250 75 250 184,20 211,65 250 237,50 125 108,70 4398,55 Seega on hageja poolt saamata jäänud töötasu (põhipalga) suuruseks perioodil jaanuar 2008 – juuli 2009 4398,55 krooni ehk 281,12 eurot (bruto), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Otsuse täitmisel peab arvestama asjaoluga, et kostja on tasunud hagejale TVK 21.10.2009 otsuse alusel viivitamata täitmisele kuuluva summana 8 700 krooni ehk 556.03 eurot (brutos). Kohtukulude jaotusest Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 8 TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 02. augustil 2011.a Nooremreferent Maido Roots Tea Toming Tea Toming 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.