) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Time Finans AB esitas 30.01.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Bxxxxxxxx vastu võlgnevuse 1468,82 eurot saamiseks. Kohus tegi 15.02.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 11.04.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Time Finans AB esitas 27.04.2011.a kohtule hagiavalduse Axxxxx Bxxxxxxxx vastu 1884,72 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 926,72 eurot põhivõlgnevus, 413,24 eurot intress, 66,23 eurot kahjuhüvitis ja 478,53 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Määrus ja hagimaterjalid on 29.04.2011.a kostja poolt isiklikult vastu võetud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 19.02.2008.a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni, kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning ei ole laenusummat täies ulatuses tagastanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 2 2-11-3732 korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenulepingu üldtingimustes kokku leppinud viivisemääras 0,081 % krediidisummalt ühe päeva kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga kokku 504,41 eurot, kuid taotleb viivise tasumist summas 478,53 eurot. Alates 27.04.2011. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 27.04.2011 - 30.06.2011 viiviste suuruseks 48,79 eurot (põhivõlg 926,72 eurot x 0,081 % x 65 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta
lg 2 alusel kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu 143,74 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 191,67 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.