2-11-17831/9

2-11-17831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 05.

1. 2011.a, Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-17831 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M. N. (IK xxx, elukoht: xxx, telefon xxx) M. N.i avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks. Puudutatud isikud: O. Z. (IK xxx) Esindaja: advokaat T. D. Advokaadibüroo Legalia, asikoht: Narva mnt 13, 10151 Tallinn e-post: tatjana@legalia.ee Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus, Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve asukoht: Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi A. V. Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Rakvere 14, 41532 Jõhvi, e-post: allan.valk@hansalaw.ee Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. M. N.´i avaldus rahuldada.
3. Anda M. N. ´ile nõusolek eestkostetava O. Z.´i (IK xxx) nimel tehingute tegemiseks, milleks on O. Z.´ile 1/3 osas pärandvarana kuuluva maatüki asukohaga xxx katastrinumber N 53:08:07 03 04:36; ja elamu, asukoht xxx, katastrinumber 53:08:07 03 04:36:03 02 243/21 käsutamine (võõrandamine) vastavalt kehtivale turuhinnale ning pärast võõrandamislepingu sõlmimist nõusoleku andmine O. Z.`i kustutamiseks riiklikest registritest omanikuks /kaasomanikuks/ olemise kohta.
4. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 19.04.2011.a esitas M. N. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku andmiseks eestkostetava O. Z.i nimel tehingute tegemiseks. Avalduse kohaselt määras Viru Maakohus avaldaja 12.09.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-13153 alaealise O. Z.i eestkostjaks. O. Z.i nimele väljastati 09.märtsil 2011 seadusjärgse pärimise tunnistus, mille alusel tema on oma isa 21.10.2009 surnud O. Z.i pärija 1/3 osas. Pärand, mille suhtes oli väljastatud märgitud osas pärimisõiguse tunnistus, koosneb: maatükist, katastrinumber 53:08:07 03 04:36 ja elumajast, katastrinumbriga 53:08:07 03 04:36:03 02 243/
5. Eestkostetava pärandvara asub elukohast kaugel teises riigis, mistõttu ei ole vara võimalik kasutada ja valitseda sellele kahju tekitamata. Ilma korrapärase hoolduseta hakkab elumaja lagunema, kaotab oma väärtuse, tekitades sellest tuleneva kahju eestkostetavale. Maatüki hooldamiseks ja elumaja remontimiseks ja selle korrashoiuks puuduvad materiaalsed vahendid nii avaldajal kui eestkostetaval. Samuti on maja ja maatükk ettenähtud ühe pere elamiseks, mistõttu ei ole eestkostetaval võimalik kasutada 1/3 osa temale kuuluvast varast. Vara müügist saadud vahendeid kavatsetakse kulutada Eestis eluaseme soetamiseks eestkostetavale ja tema õppimise jätkamiseks. Avaldaja palub anda talle nõusolek eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, milleks on O. Z.ile kuuluva pärandvara võõrandamine. Kohus küsis TsMS § 552 alusel linnavalitsuse seisukohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus on seisukohal, et Venemaal asuva pärandina saadud kinnisvara võõrandamine võib alaealisele kasumlikumaks osutuda kui selle kaasomandis omamine ning sellele jooksvate kulutuste tegemine. Linnavalitsuse arvates tuleks avaldus rahuldada. Alaealine O. Z. oli pärandvara müügiga nõus ja tal vastuväited avaldusele puudusid. Alaealise O. Z.i esindaja vandeadvokaadi abi T. D. on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja avaldajale tuleb anda nõusolek tehingu tegemiseks eestkostetavale 1/3 osana maatükist ja elamust kuuluva pärandvara võõrandamise näol. Maja ja maatükki ei kasutata ega planeerita hakata kasutama ka tulevikus. Müügist saadav raha oleks otstarbekam kulutada alaealise huvides Eestis elamistingimuste parandamiseks ja edasisteks õpinguteks. Kuivõrd esindataval on Eesti kodakondsus, siis on raskendatud ka reisimine Vene Föderatsiooni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et M. N. on alaealise O. Z.i (isikukood 39503247037) eestkostja. O. Z.ile kuulub 1/3 osana 21.10.2009 surnud Z. O. M. p. pärandvarast, mis koosneb maatükist ja elamust, asukohaga xxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja 3 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui eelnimetatud seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus asub seisukohale, et M. N. avaldus on põhjendatud. Arvestades, et eestkostetavale kaasomandina kuulub kinnisvara asub Venemaal, on pärandina saadud 1/3 osa kinnisvarast võõrandamine alaealise jaoks ilmselgelt kasulikum kui selle omamine ning sellele jooksvate kulutuste tegemine. Kohus leiab eeltoodu alusel, et M. N.i avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingute tegemiseks, s.o. eestkostetavale 1/3 kaasomandina kuuluva maatüki ja elumaja käsutamiseks ning riiklikes registrites kannete muutmiseks. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt PKS § 183 lg 3 eestkostja peab enda ja eestkostetava vara eraldama ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Sellest tulenevalt tuleb avaldajal eestkostetava vara võõrandamisest saadav rahasumma kanda panka eestkostetava nimel olevale arveldusarvele. Lähtuvalt PKS § 194 tuleb eestkostjal eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitada kohtule iga-aastane kirjalik aruanne ning selles tuua eraldi välja tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik