Obsah (7)

§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-31230 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I. F. hagi I. N.i vastu elatise nõudes

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist 2 hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

9. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi (enne
3. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, sama sätte
4. jaanuarist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278 eurot 2 senti. 30.06.2009 seisuga, so aasta enne hagi esitamist tuli alaealisele lapsele seega maksta elatist kuu töötasu alammärast pool, s.o 2175 krooni kuus.
5. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused.
6. Pooled kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta esitanud ei ole. Hageja seletuste kohaselt viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Kostja seletuse kohaselt on ta töötu. 12.

§ 102

lg2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus

§ 102lg 2 sätestatud asjaolusid ei tuvastanud.

Kostja ei ole töövõimetu, samuti ei ole kostjal teisi lapsi. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata.

Sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta elatise maksmise kohustustest. Seega puuduvad

§ 102

lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla

§ 101lg 1 nimetatud suuruse.

Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 100

lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. 13. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108). Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole alates 30.06.2009 lapse ülalpidamises osalenud. 3 14. Kohus, h

I.nud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse D. N.a ülalpidamiseks alates 30.juunist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 07.märtini 2016 igakuise elatusrahana 139,01 eurot. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
2. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
4. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 4