3-11-53/43

Haldusasi nr 3-11-53 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-11-53 Haldusasi A. L. kaebus Rahandusministeeriumi kohus-tamiseks riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-s 5 sätestatud hüvituse väljamaksmiseks. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. L., esindaja advokaat Kaido Pihlakas Vastustaja Rahandusministeerium, esindaja Silvi Uljas RESOLUTSIOON Jätta A. L. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. L. peeti kinni rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames Norra Kuningriigi Oslo Linnakohtu 08.05.2008.a vahistamismääruse nr 08-070456 ENE-OTIR/08 alusel Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt Eestis 27.06.2008.a. Norra Kuningriigi Sirene Büroo oli kuulutanud A. L. rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja esitanud taotluse A. L. kinnipidamiseks ja vahistamiseks väljaandmise eesmärgil. Harju Maakohtu 28.06.2008.a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-8562 kohaldati A. L. suhtes väljaandmisvahistust 40 päevaks, s.o kuni 07.08.2008.a ja 06.08.2008.a määrusega pikendati A. L. väljaandmisvahistust kuni 18.08.2008.a. Sama kohtu 18.08.2008.a määrusega tunnistati A. L. väljaandmine Norra Kuningriigile õiguslikult lubatavaks ja pikendati A. L. vahi all pidamist tema väljaandmiseni Norra Kuningriigile või väljaandmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Vabariigi Valitsuse 05.09.2008.a korraldusega nr 388 „Eesti Vabariigi kodaniku A. L. väljaandmine Norra Kuningriigile“ otsustati anda A. L. välja Norra Kuningriigile. A. L. anti Norra Kuningriigi ametivõimudele üle 08.10.2008.a ja toimetati Norra Kuningriiki. A. L. vabastati vahi alt 28.01.2009.a ja mõisteti Norra Kuningriigi Oslo Linnakohtu 05.02.2009.a otsusega nr 08-186085MED-OTIR/07 õigeks.
2. A. L. pöördus 24.11.2010.a Rahandusministeeriumi poole taotlusega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel (tl 93-95p), mis jäeti Rahandusministeeriumi 03.12.2010.a kirjaga nr 4-4/16870 läbivaatamata põhjusel, et A. L. puudub AVVKHS alusel hüvitise taotlemise õigus (tl 34).
3. A. L. esitas 07.01.2011.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades 29.04.2011.a esitatud täpsustust taotleb Rahandusministeeriumi kohustamist maksma A. L. välja hüvitis alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2618,24 eurot (tl 74-76). Kohus võttis kaebuse 09.03.2011.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahandusministeeriumi (tl 54-55). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendus. 4.1 Harju Maakohtu 28.06.2008.a. määrusega kohaldati kaebaja suhtes väljaandmisvahistust 40 päeva, s.o kuni 07.08.2008.a. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: Norra Kuningriigi Sirene Büroo poolt on rahvusvaheliselt tagaotsivaks kuulutatud Eesti Vabariigi kodanik A. L., kelle suhtes on Oslo kohtu poolt 08.05.2008.a välja antud vahistamismäärus nr 08070456 ENE-OTIR/
5. Norra Sirene Büroo palub A. L. kinnipidamist ja vahistamist väljaandmise eesmärgil. 27.06.2008 peeti A. L. Eesti Vabariigis Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt kinni. Kohus võttis arvesse asjaolusid, et A. L. on Norra Kuningriigis toime pannud kuriteo, mille eest võib temale karistuseks mõista pikaajalise vangistuse, vabaduses viibides võib ta hakata väljaandmismenetlusest kõrvale hoidma ka pakku minna, samuti asjaolu, et tema suhtes on välisriigis väljaantud vahistamismäärus ning taotletakse tema vahistamist, siis väljaandmismenetluse tagamiseks ning Oslo kohtu 08.05.2008.a vahistamismääruse nr 08-070456 ENE-OTIR/08 täitmiseks on vajalik A. L. vahistamine väljaandmismenetluses vastavalt väljaandmise Euroopa konventsiooni art-le 16 lg-le 4 tähtajaga 40 päevaks. Kohtumääruses on fikseeritud, et "Kohus asub seisukohale, et A. L. on Norra Kuningriigis toime pannud raske kuriteo, millest on võimalik mõista pikk vanglakaristus, mistõttu on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib A. L. hakata väljaandmismenetlusest kõrvale hoidma ja pakku minna". Seetõttu leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud selles toodud motiividel ning A. L. kuulub vahistamisele väljaandmismenetluse tagamiseks. A. L. palus teda mitte vahistada, et ta ei ole nõus väljaandmisega ja on nõus vabatahtlikult minema Norra Kuningriiki. 4.2 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 04.10.2010.a kirjast nr 9.1-07/88715 nähtub, et A. L. viibis Põhja Prefektuuri arestimajas alates 27.06.2008.a. kuni 30.06.2008.a ja paigutati 30.06.2008.a Tallinna Vanglasse. Tallinna Vangla 22.10.2010.a kirjast nr 5-16/44732-1 nähtub, et A. L. vahistati Riigiprokuratuuri taotluse alusel 27.06.2008.a, paigutati Põhja Prefektuuri arestimajast Tallinna Vanglasse 30.06.2008.a, Tallinna Vanglast vabastati A. L. 08.10.2008.a seoses väljaandmisega Norra Kuningriigi ametivõimudele. Oslo kohtu 05.02.2009.a otsusega A. L. mõisteti õigeks. A. L. ja tema esindaja said Oslo kohtuotsuse koopia postiga esmakordselt 22.10.2010.a. Selleks et saada kohtuotsust, on A. L. oma esindaja kaudu esitanud korduvalt kirjalikke teabenõudeid. 4.3 AVVKHS § 1 lg 1 p 1 kehtestab, et selles seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle 2 kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. AVVKHS § 4 lg 2 sätestab, et hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning avaldusele peab isik lisama hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakirja. 4.4 A. L. esitas Rahandusministeeriumile motiveeritud taotluse temalt alusetu vabadusvastuse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium oma 03.12.2010.a. kirjaga nr 4 - 4/16870 asus seisukohale, et A. L. 24.11.2010.a. taotlus riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel tuleb jätta läbi vaatamata, kuna AVVKHS alusel on võimalik hüvitist taotleda üksnes Eesti Vabariigi riigiorganite poolt isikutele alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Rahandusministeeriumi 03.12.2010.a kirja sai A. L. esindaja 08.12.2010.a. Harju Maakohtu 28.06.2008.a kohtumääruse alusel võeti A. L.lt vabadus ning Oslo kohtu 05.02.2009.a. otsusega mõisteti ta õigeks, s.o tunnistati temalt vabaduse võtmine alusetuks. 4.5 AVVKHS § 4 lg 6 sätestab, et kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. A. L. taotluse läbivaatamata jätmisel ei ole Rahandusministeerium viidanud konkreetsele seaduse sättele, mis põhistaks taotluse läbivaatamata jätmist ja mitterahuldamist, kuna selline säte ka puudub AVVKHS tekstis või mõnes muus seaduses. Seega on Rahandusministeeriumi seisukoht motiveerimata ning on vastuolus seadusega. 4.6 Norra tsiviilkohus on tuvastanud, et A. L. kandis alusetult vabadusekaotust 213 ööpäeva, seejuures Eestis 27.06.2008.a kuni üleandmiseni Norra riigile 08.10.2008.a. A. L. on teatanud, et Norra advokaadi vahendusel on tema pangakontole laekunud 11129, 28 eurot, mis vastab eelviidatud tsiviilkohtu lahendile seoses tema kahjuhüvitise nõudega. Vastavalt Norra tsiviilkohtu otsusele mõisteti kaebajale hüvitist 3 ööpäeva eest politsei arestis á 1500 norra krooni ja 210 ööpäeva eest tavapärasel kinnipidamisel á 400 norra krooni. Seega mõisteti 3 ööpäeva aresti eest A. L.le 8910 eesti krooni ja tavapärase kinnipidamise eest 166 320 eesti krooni, kokku alusetult vabadusevõtmisega mõistetud kahjuhüvitis 88500 norra krooni ehk 175230 eesti krooni. A. L.lt oli Eestis vabadus võetud seoses väljaandmisvahistuse (28.06.2008.a kohtumäärus) ja vahi all pidamisega (18.08.2008.a kohtumäärus) 104 ööpäeva.
6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 A. L. peeti kinni rahvusvahelise tagaotsimispalve ja Oslo kohtu poolt edastatud vahistamismääruse alusel 27.06.2008.a. A. L. suhtes oli Oslo kohtu poolt 08.05.2008.a välja antud vahistamismäärus nr 08070456ENE-OTIR/
7. Harju Maakohtu 28.06.2008.a määrusega kohaldati A. L. suhtes väljaandmisvahistust 40 päevaks ja ta vahistati tema suhtes välja antud vahistamismääruse täitmise tagamiseks. Harju Maakohtu 18.08.2008.a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-8562 tunnistati A. L. väljaandmine Norra Kuningriigile õiguslikult lubatavaks ja pikendati vahi all pidamist tema väljaandmiseni Norra Kuningriigile. 08.10.2008.a anti A. L. Norra Kuningriigi ametivõimudele üle. Oslo Kohtu 05.02.2009.a otsusega mõisteti A. L. õigeks. A. L. vabastati eeluurimisvanglast 28.01.2009.a. Oslo Kohtu otsuse sai A. L. kätte 22.10.2010.a. 24.11.2010.a esitas A. L. Rahandusministeeriumile taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 219 240 krooni. Rahandusministeerium jättis oma 03.12.2010.a kirjaga nr 4-4/16870 A. L. taotluse läbi vaatamata, kuna tal puudub AVVKHS aluse hüvitise taotlemise õigus. 5.2 A. L. taotluse läbivaatamata jätmine 03.12.2010.a oli põhjendatud. AVVKHS alusel on võimalik hüvitist nõuda üksnes Eesti riigiorganite poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja kinnipidamine ja vabadus võetud Oslo kohtu poolt 08.05.2008.a välja antud vahistamismääruse nr 08-070456 ENE-OTIR/08 alusel. Nimetatud vahistamismäärus oli 3 kaebuse esitaja Eestis toimunud kinnipidamise ja Harju Maakohtu 28.06.2008.a ja 18.08.2008.a määrustega tema suhtes kohaldatud vahistamise aluseks kuni Norra Kuningriigile üleandmiseni 08.10.2008.a. Asja materjalidest nähtuvalt jätkus kaebuse esitaja vahi all pidamine Norra Kuningriigile üleandmise järgselt kuni 28.01.2009.a. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 6.1 Kohus on seisukohal, et A. L. 24.11.2010.a taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks AVVKHS alusel läbivaatamata jätmine Rahandusministeeriumi poolt 03.12.2010.a oli põhjendatud. Nimetatud seaduse alusel on võimalik hüvitist nõuda üksnes Eesti riigiorganite poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Selline seisukoht on kooskõlas Tallinna Halduskohtu senise praktikaga (vt Tallinna Halduskohtu 21.05.2010.a otsus haldusasjas nr 3-09-1628, p 6.1). Käesoleval juhul on kaebaja kinnipidamine toimunud ja vabadus võetud välisriigi kohtu, täpsemalt Norra Kuningriigi Oslo Linnakohtu otsuse alusel, kelle väljastatud kaebaja suhtes 08.05.2008.a koostatud vahistamismäärus nr 08-070456 ENE-OTIR/08 (tl 102p-103p, tõlge tl 104-105) oli kaebaja 27.06.2008.a. Eestis toimunud kinnipidamise ning Harju Maakohtu 28.06.2008.a, 06.08.2008.a ja 18.08.2008.a määrustega kriminaalasjas nr 1-088562 (tl 9-10, 36-37p, 62-63p, 123-125, 138-138p) tema suhtes kohaldatud kuni Norra Kuningriigi ametivõimudele üleandmiseni (08.10.2008.a) kestnud väljaandmisvahistuse aluseks. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et väljaandmisvahistamine erinebki tavalisest vahistamisest selle poolest, et välisriigi kohus on otsuse isik vahistada juba vastu võtnud (vt Ploom, Tristan. Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades. Tallinn, Juura, 2010, lk 25). Asja materjalidest nähtuvalt jätkus kaebaja vahi all pidamine Norra Kuningriigile üleandmise järgselt kuni 28.01.2009.a. Eesti riigiorganite tegevust kaebajalt vabaduse võtmisega käsitletakse kaebuses üksnes seoses välisriigi kohtu vahistamiskäsu täitmisega. Eeltoodud põhjusel puudub A. L.l AVVKHS alusel hüvitise taotlemise õigus, mistõttu jääb kaebus Rahandusministeeriumi kohustamiseks AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvitise välja-maksmiseks rahuldamata. 6.2 Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vastava hüvitise Norra riigilt tegelikult juba saanud. Nimelt on Norra Kuningriigi Riikliku Tsiviilkohtu 17.12.2010.a otsusega nr 2009-00495 IMS tuvastatud, et kaebaja viibis seoses kõnealuse kriminaalmenetlusega vahi all kokku 213 ööpäeva (alates tema kinnipidamisest Eestis 27.06.2008.a kuni vabastamiseni Bredveiti vanglast 28.01.2009.a), mille eest on sama kohtuotsusega kaebajale määratud hüvitis 88 500 norra krooni (tl 78p-79p, tõlge tl 77-78). Asjaolu, et Norra riigi poolt makstud hüvitise suurus ei vastanud kaebaja ootustele, ei ole aluseks täiendava nõude esitamiseks Eesti riigi vastu.
9. Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4