Tsiviilasi nr: 2-10-43334 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-43334 Tsiviilasi A K hagi T Pu vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.02.2011 otsus Tsiviilasja hind maakohtus 1251,09 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 474,48 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A K apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): T P (isikukood: XXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX); Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): A K (isikukood: XXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 02.02.2011.a otsus tühistada.
- Saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-10-43334 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- R Pu seaduslik esindaja A K esitas 07.09.2010 maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T P elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku määruse, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus jätkas asja menetlemist hagimenetluses. 29.10.2010 hagiavalduses palus A K T P välja mõista poolte ühise lapse R Pu (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatis 3630 krooni kuus (sh tulumaks) alates 01.07.
- Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks 7000 krooni kuus. Hagejale makstakse vanemahüvitist ja peretoetust kokku 4200 krooni kuus. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja töötasu on 10 000 krooni kuus. Kostjal on üürivõlg 50 000 krooni, eraisiku laen 15 000 krooni ja sõbralaen 10 000 krooni, lisaks tasub ta igakuiselt laenumakset 5000 krooni. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 02.02.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 139,01 eurot XX.XX.XXXX sündinud lapse ülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kulutused lapsele on 7000 krooni kuus. Hageja 4200 krooni suurune kuusissetulek ei võimalda sellises ulatuses kulutusi teha. Kuna hageja ei ole lapsele tehtavaid kulutusi tõendanud, mõistis kohus kooskõlas perekonnaseaduse § 101 lg 1 elatise välja miinimummääras. Kohtu arvates ei suuda kostja anda ülalpidamist suuremas ulatuses kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas on kostja töövõimelises eas ja tal on kohustus otsida ja leida töökoht, mis võimaldaks laste ülalpidamiskohustust täita laste vajadusi arvestades. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tal puudub võimalus oma sissetulekuid suurendada. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p-i 11 kohaselt ei maksustata elatist alates 01.01.2011 tulumaksuga. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub kostjalt välja mõista elatis 191,73 eurot. Laps ei ela ära 139,01 euroga kuus. Hagejal ei ole võimalik enne sügist tööle minna, veebruarist lõppes vanemahüvitis. Kostjal on allüürnik. Kostja ei kasvata oma teisest kooselust sündinud last üksi. Vastustaja seisukoht
- Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi oluliste rikkumiste tõttu. Rikkumiste laadist tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik lõpplahendit teha. Asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Asjas esineb ka materiaalõigusnormi rikkumisi. 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-10-43334
- Maakohus rikkus materiaalõigust sellega, et rahuldas hagi vale kostja suhtes. Alates 01.07.2010.a kehtiv perekonnaseadus ei anna elatise nõuet alaealise lapse seaduslikule esindajale. Elatise nõude saab alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse alusel esitada alaealine laps ise, kelle seaduslikuks esindajaks võib olla üks vanematest. Hagi rahuldamine isiku kasuks, kes ei saa kehtiva õiguse kohaselt võlausaldaja olla, kujutab endast olulist materiaalõigusnormi rikkumist. Maakohus oleks pidanud asja arutamise käigus selgitama hagejale õiguslikku olukorda. Kohus oleks pidanud laskma hagejal kui alaealise lapse seaduslikul esindajal täpsustada, kas hageja soovib esitada hagi enda nimel või alaealise lapse seadusliku esindajana alaealise lapse nimel. Viimasel juhul võib hagi selle põhjendatuse korral kuuluda põhimõtteliselt rahuldamisele.
- Maakohus rikkus materiaalõigust sellega, et ta rahuldas hagi tingimuslikult, st mõistis elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tingimusel, et laps jätkab peale täisealiseks saamist põhi- või keskhariduse omandamist, kuni kooli lõpetamiseni. Kuigi kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 2 ei välista elatise väljamõistmist ka enam kui 18-aastase lapse suhtes, saab seda teha üksnes juhul, kui esinevad vastavad eeldused. Enam kui 18-aastase alaneja kasuks elatise nõude rahuldamise eeldusena peab kohus kontrollima elatise nõude rahuldamise üldisi eeldusi, samuti seda, kas laps jätkab 18-aastaseks saamise ajal õpinguid vastavas õppeasutuses. Õpingute jätkamine on asjaolu, mida kohus ei saa etteulatuvalt kontrollida. Seetõttu oleks maakohus saanud praegu hagi rahuldada üksnes kuni lapse 18aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et hageja oleks nõudnud elatisehagi rahuldamist kuni lapse poolt kooli lõpetamiseni toimikust ei nähtu. Sellisel viisil hagi rahuldades ületas maakohus ka hagi piire.
- Maakohus rikkus menetlusnormi ka sellega, et ei täpsustanud, mis ajast soovib hageja elatist saada. Elatist saab nõuda nii hagi esitamise ajast, kohtuotsuse jõustumise ajast kui ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt PkS § 108). Maakohus ei täpsustanud mis ajast elatist hagetakse. Maakohus mõistis elatise välja alates 01.07.2010.a, kuigi maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 2010nda aasta septembrikuus. Seega oleks maakohus pidanud täitma väljaselgitamiskohustust ja täpsustama mis ajast elatist nõutakse. Juhul, kui hageja oleks soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, oleks maakohus pidanud hagejale selgitama elatise tagasiulatuva nõudmise eeldusi (PkS § 108) ning vastavate eelduseks olevate asjaolude tõendamise kohustust.
- Maakohus lähtus otsust tehes sellest, et miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb hagejal tõendada, et lapsele tehakse miinimummäärast suuremaid kulutusi. Selline maakohtu seisukoht ei vasta seadusele. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad, kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. Elatishagi rahuldamisel tuli ülalpeetava vajadustest lähtuda ka enne 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse järgi. Seega jättis maakohus hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud väljaselgitamata. Kuivõrd hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud tuleb välja selgitada eelmenetluses ja eelmenetlus tuleb läbi viia maakohtu poolt, tuleb saata tsiviilasi uueks menetlemiseks tagasi maakohtusse. 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-10-43334 Maakohtul tuleb asja uue arutamise käigus välja selgitada, kas hagi soovitakse esitada alaealise lapse poolt või isiku poolt, kes on kohtuotsuses praegu hagejana märgitud. Maakohus peab välja selgitama, mis ajast alates elatist nõutakse. Maakohtul tuleb välja selgitada, millised on ülalpeetava vajadused ning kas esineb seaduses sätestatud aluseid, mille tõttu tuleks väljamõistetava elatise suurust piirata (PkS § 102 lg 2 lause 3). 11. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 4
(4)