Obsah (6)
§ 654§ 652§ 238§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr: 2-10-23981 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2011.a, Tallinn Tsiviilasj
§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
Ringkonnakohus peab vajalikuks esitada täiendavad põhjendused, millest tulenevalt tuleb samuti jätta hagi rahuldamata.
- Hageja viitas hagi õigusliku alusena asjaõigusseaduse kaasomandi sätetele. Vastavad sätted ei saa olla hagi rahuldamise aluseks, sest konkreetne kinnisasi on jagatud korteriomanditeks ning korteriomanike omavahelistes suhetes tuleb primaarselt kohaldada korteriomandiseadust. Asjaõigusseaduse kaasomandi sätted kuuluvad korteriomanditega seotud õigussuhetes kohaldamisele üksnes siis, kui vastavad küsimused ei ole korteriomandiseadusega reguleeritud. Antud juhul see nii ei ole. KOS § 16 lg 1 kohaselt on ehitusliku muudatuse tegemiseks vajalik kõikide korteriomanike kokkulepe. Igal juhul on ehitiseosa lammutamiseks vajalik selle korteriomaniku nõusolek, kelle reaalosa lammutamisele minevas ehitise osas asub. Kostja väitis, et tema reaalosa asub selles hooneosas, mida hageja soovib lammutada. Hageja sellele kostja väitele vastu ei vaielnud. Vaidluse kinnisasja osas avati 08.02.2011.a korteriomandite registriosad ning kostjale kuulub korteriomandina kinnistu, mille registriosa number on 25660001 ja mille reaalosa suurus on 159,2m
- Vastav korteriomand asub vaidlusalusel kinnisasjal. Muid korteriomandeid kostjale seal ei kuulu. Nimetatud asjaoludest järeldab ringkonnakohus, et ehitiseosa, mida hageja lammutada soovib, on see ehitiseosa, milles paikneb kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa. Maakohus järeldas õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses olev ehitis on ebaseaduslik. Kuivõrd hageja soovib teha ehituslikku muudatust (lammutust), mis eeldab vähemalt kostja nõusolekut (KOS § 16 lg 1) ja kuivõrd tõendatud ei ole, et ehitise osa oleks ebaseaduslik või ohtlik ning kuivõrd vaidlusaluses ehitiseosas asub kostja korteriomandi koosseisu kuuluv reaalosa, on kostjapoolne lammutamisega mittenõustumine põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti ning selgitas asjas toimunud istungil menetlusosalistele kohaselt tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist. Õige on see maakohtu seisukoht, et hageja peab tõendama, et ehitis on ebaseaduslik. Seda hageja teinud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu selle apellatsioonkaebuse väitega, et olukorras, kus maakohus leidis, et ehitise ebaseaduslikkus ei ole tõendatud, oleks maakohus pidanud tuvastama ehitise püstitamise õigusliku aluse. Kui hagejal lasub ehitise ebaseaduslikkuse tõendamise koormis, siis see ei tähenda, et kostja peaks tõendama ehitise seaduslikkust. Ehitise ebaseaduslikkus käesoleva vaidluse kontekstis tähendab seda, et vastav ehitise osa ei tohi selle praeguses asukohas olla ning see tuleb lammutada. Sellise järelduse tegemiseks tuleks vastava kohustuse tekkimise eeldused kohtu ette tuua ning tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole viidanud ka sellele, et avalik võim oleks nõudnud ehitiseosa lammutamist. Apellant esitas apellatsioonkaebuses mitmeid väiteid, millega saaks kummutada asjaolusid, mis kinnitavad vaidlusaluse juurdeehitise seaduslikkust, kuid vastavate asjaoludega ei saa põhistada ega tõendada seda, et juurdeehitus on ebaseaduslik ja kuulub igal juhul lammutamisele. Asjaolu, et maja algses ehitusprojektis juurdeehitist ei kajastata, ei muuda veel juurdeehitist lammutamisele kuuluvaks. Ringkonnakohus rõhutab veel, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et korteriomandite osas tehtud kinnistusraamatu kanded on 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-10-23981 valed. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. 9. 28.05.2011.a esitas apellant Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tõendite vastuvõtmiseks puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes maakohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Uusi asjaolusid või uusi tõendeid saab apellatsioonikohus vastu võtta ja arvestada üksnes juhul, kui esinevad seaduses sätestatud erandid (
§ 652lg 3).
Tõendite vastuvõtmine on välistatud ka veel seetõttu, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtust (
§ 238lg 1).
Tähtsust on üksnes sellisel tõendil, millega saab tõendada asjaolusid, mille esinemise või puudumise korral tuleb kohtul otsustada teisiti. Apellant märkis, et soovib tõendiga tõendada asjaolu, et Virge Murak organiseerib tagantjärgi Rännaku pst 10 korteriomandi dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta vastav asjaolu asjas tehtavat lahendit. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
§ 162
lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 5
(5)