p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine üheteistkümneks ööpäevaks ning piirati talle karistuse kandmise ajal täielikult
02.03.2011 vaideotsusega nr 6-12/68-3 (tl 45) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 43) rahuldamata. 2. 29.03.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K. B kaebus (tl 1-2), milles ta palus käskkiri tühistada ning väitis
lg 2, töölepingu seaduse § 4 lg 2, § 5 lg 2, 3, 7, § 28 lg 6 ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 3, § 14 lg 4 ja 5 tuginedes, et keeldus täitmast tööd, mis oli ohuks tema tervisele. Seda seisukohta põhjendas kaebaja väidetega, et ta polnud tutvunud direktori käskkirjaga, temaga polnud sõlmitud töölepingut, teda rakendati tööle laupäeval, ei kindlustatud hügieeni ja ohutuse nõuetele vastavate töötingimustega ega antud isegi tööriideid. Veel viitas kaebaja aastal 2009 trauma tagajärjel saadud selgroo vigastusele, spetsialisti soovitusele lülisammast võimalikult vähe koormata. 3. Viru Vangla vastuses (tl 30-31) paluti kaebust mitte rahuldada ning märgiti
lg 1 ja 2, § 38 lg 2, § 39 lg 3 ja § 41 lg 2 tuginedes, et kinnipeetava majandustööle rakendamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, koristajatele ei ole eraldi tööriietust ette nähtud, vaid väljastatakse täiendav vanglavormi komplekt ja lisati, et K. Bl on kohustus töötada, talle tutvustati käskkirja, kuid ta keeldus seda allkirjastamast. Veel märgiti, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist, terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaardil, mistõttu pole eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramist vajalik, kaebaja suhtes küsiti meditsiiniosakonna hinnangut, selle juhataja kooskõlastas tööle määramise käskkirja ning tegemist on aktiivselt spordisaali külastava isikuga, mis kinnitab, et olenemata probleemidest seljaga on ta võimeline ka koristama. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 34-35) on K. Ble
p 1 ja § 37 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 08.01.2011 ei allunud ta korraldusele asuda koristama S11 eluosakonda. Kaebaja ise pole seletuskirjas (tl 41), vaides (tl 43) ja kaebuses (tl 1-2) eitanud töötamisest keeldumist, kuid peab niisugust käitumist tööle vormistamise vigade ja seljavigastuse tõttu õigustatuks. 5.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud vanglas täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav reeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ja vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes
Seaduseandja niisugune nõue ei tähenda aga, et kinnipeetavale tuleb iga kord enne tööle määramist teha tingimata arstlik läbivaatus ja kui seda pole tehtud või esineb mistahes terviseprobleem, ei saa teda töövõimeliseks pidada ja tööle määrata. K. B finants- ja majandusosakonda majandustööle määraamise on meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik kooskõlastanud enne vastava käskkirja (tl 33) andmist ja halduskohtul pole alust selle toimingu õigsuses kahelda. Kaebaja kohta koostatud meditsiinilised õiendid (tl 42 ja 48) ja tervisekaardi väljavõte (tl 49-50) tõendavad, et meditsiiniosakonnale oli neuroloogi pandud diagnoos teada ja miski ei näita, et ta oleks enne tööle määramist alaliselt või ajutiselt töövõimetuks tunnistatud. Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole veel käsitletav töövõimetusena. Koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka selja- ja nimmeprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid.
lg 2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. K. B pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida ning seetõttu on raske mõista, kuidas on tal võimalik oma kambrit koristada, osakonna üldkasutatavaid ruume aga mitte. Vastavate tööde maht on kindlasti mõnevõrra erinev, kuid probleemseid kehapiirkondi koormavad liigutused suures osas siiski needsamad ning kaebaja on ise tõendanud arsti soovituse kehakultuuriga tegeleda, vangla õiendi (tl 46) kohaselt teebki ta seda ja pole usutav, et sportimine on võimalik, füüsiliselt vähe koormav koristamine aga ohustab tervist. 2 6.
lg 22, § 39 lg 3 ja § 41 lg 2 kohaselt toimub kinnipeetava tööle võtmine justiitsministri poolt kehtestatud korras, töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas ka töölepingu kohta kehtivaid, kohaldatakse vaid väljaspool vanglat töötamise korral ja majandustööle rakendatakse kinnipeetav vanglateenistuse äranägemisel. K. Bt ei ole rakendatud tööle väljaspool vanglat, seega on kõik tema kaebuse viited töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätetele asjakohatud. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg 1 on loetletud, mida peab kinnipeetava tööle vormistamise dokument minimaalselt sisaldama. K. B majandustööle määramise kohta 08.12.2010 antud käskkiri nr 1204-T (tl 33) vastab neile nõuetele, sest sisaldab kinnipeetava ees- ja perekonnanime, sünniaega, töökohta, tööle asumise aega, töötasu suurust ja töötamise tähtaega ning kohtul ei ole põhjust kahelda väidetes, et see on talle ka teatavaks tehtud, kuid allkirja keeldus ta selle kohta andmast ega ole käskkirja vaidlustanud. 7. K. B pole vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirjale ette heitnud vormi- ja menetlusnõuete rikkumist. Need on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ ning on tema puhul järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 37) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 38-39 ja 41), menetluse käik on protokollitud (tl 36), karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas põhjendatud. Seejuures on käsitletud süüteo asjaolusid, karistatu seletust ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna
lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt korduvalt karistatud kinnipeetava üheteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, töötamisest keeldumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on halduskohtu kontrolliõigus piiratud. Kohus saab hinnata küll otsustuse õiguspärasuse eeldusi, kuid mitte selle sisulist otstarbekust. Antud juhul kinnitab kõik asjas esitatu, et karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. 8. Eeltoodud järeldustel jääb K. B kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 17) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.