3-11-281/19

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-281 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R. Bi kaebus isejoonistatud pildi äravõtmise ja hävitamisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 26.05.2011 Menetlusosalised Kaebaja: R. B /isikukood 38612082217/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta R. Bi kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 18.05.2010 koostati Viru Vanglas akt (tl 6) selle kohta, et S15 sektori kambrist 9212 võeti televiisori riiulilt maksikirja ümbriku sees ära pornograafilise sisuga isejoonistatud pilt.
4. 02.02.2011 esitas R. B Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3) ja palus mõista Viru Vanglalt välja 8000 krooni varalise ja 2000 krooni mittevaralise kahju tekitamise eest. Põhiseaduse § 38, § 39 ja autoriõiguste seaduse § 7 tuginedes väitis kaebaja, et oli vastavalt seadusele joonistuse autoriks, tegemist oli tema fantaasia, idee ja isikliku asjaga, mida oli võimalik interneti kaudu müüa ning seega leida veel rohkem tellijaid, kuid joonistuse äravõtmisega on ta sellest võimalusest ilma jäetud ega suuda taolist joonistust enam korrata. Mittevaralise kahju väitis ta seisnevat joonistuse äravõtmisega tekkinud rahutustundes, depressioonis, psüühilises häires, närvilisuses ning lisas, et nimetades joonistust pornograafiliseks teotas vangla tema kunsti, au ja kunstniku head nime. Veel märkis kaebaja, et püüdis kõigile, kes joonistust nägid mõista anda, et kurat toob kaasa tiirasuse, kiusatuse, patuste inimeste hingede orjastamise ja nende vallutamise autute poolt.
5. Viru Vangla vastuses (tl 52-53) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ja märgiti, et vangla sisekorraeeskirja § 64’ lg 15 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 65 lg 1 toetudes väideti, et vangla ei kahtle äravõetud joonistuse autorsuses, kuid põhiseaduse § 39 sätestatud kunstivabadus ei ole piiramatu õigus, kaebaja oli tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja rikkus pornograafilise sisuga pildi joonistamisega vangla sisekorraeeskirja § 64’ punktist 15 tulenevat nõuet. Veel märgiti, et kuna kaebuse esitaja isejoonistatud pilt oli keelatud ese ning vangla tegevus selle äravõtmisel ja hävitamisel õiguspärane, pole talle põhjustatud varalist ja mittevaralist kahju, mille hüvitamise kohustus tuleneb riigivastutuse seadusest.
6. Kohtuistungil jäi R. B kirjalikult esitatu juurde, kirjeldas joonistusel kujutatut ning leidis, et selle ära võtnud kontaktisikud ei oma üldse mingit ettekujutust pornograafilise teose kohta ega ole kunstieksperdid. Viru Vangla kedagi kohtusse ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 66) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 3 kohaselt saab isik nõuda ainult otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist ning juhul, kui avaliku võima kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju hüvitamist ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Sama seaduse § 9 lg 1 tulenevalt on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
8. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvad üldised põhimõtted on reguleeritud vangistusseaduse § 15 lg 1, 2, 3 ja
9. Kehtestatu kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Keelatud asjade täpne loetelu sisaldub justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 64’, mille punktis 15 on ära nimetatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Sama eeskirja § 65 lg 1 kohaselt peab vangla korraldama leitud eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kandma vastavad kulud. Viru Vangla vastuse väidetel on kaebuse põhjuseks olev joonistus hävitatud ja koopiat sellest pole tehtud (tl 53). Kohtuistungil kaebaja küll kirjeldas oma teost (tl 68 pöördel), kuid see pole piisav. Seega ei ole enam võimalik kontrollida, kas vanglaametnikud on joonistuse sisu pornograafiliseks hinnates õigesti toiminud või mitte. Samas pole aga ka vähimatki alust nende niisuguses otsustuses kahtlemiseks. Selle tegemine ei nõua kunstialaseid teadmisi ja oskusi ning vastava akti (tl 6) on koostanud inspektor-kontaktisikud, kes peavadki oma ametikoha tõttu hindama kinnipeetava juures avastatud esemete ja ainete lubatust. Kaebaja enda väidetel (tl 68 pöördel) on tema mitmetest teostest Viru Vanglas ära võetud vaid kaks, kuigi ka teistel oli kujutatud paljastatud inimesi. See asjaolu viitab selgelt, et antud juhul oli siiski tegemist teistest erineva teosega, mis oli oma sisu tõttu keelatud. Põhiseaduse § 38 ja § 39 kehtestatust tulenevad autori õigused kunstivabadusele, oma loomingu võõrandamatusele ja riigi kaitsele ei ole absoluutsed ning neid saab avalikes huvides ja teiste isikute kaitseks ka piirata. Vanglas kinni peetava isiku vabadus on allutatud seaduses toodud piirangutele ja see seab kitsendused ka tema kunstivabadusele. R. Bile on Viru Vangla tutvustanud 2 vangistusalaseid õigusakte (tl 59). Seega pidi ta hästi teadma, millised piirangud vanglas tema loomingule kehtivad ja seda oma tegevuses ka arvestama.
10. R. Bi kaebus sisaldab nii varalise kui mittevaralise kahju nõuet. Esimese suuruseks on 8000 krooni ehk 511,29 eurot ning selle puhul väidab ta, et saanuks pildi interneti vahendusel ära müüa ja uusi tellimusi saada. Need on aga oletuslikud ja paljasõnalised väited. Kohtuistungil möönis kaebaja ka ise, et dokumentaalselt ta midagi tõendada ei saa, kuigi arvas, et võib autorina oma teosele ise hinna määrata (tl 68 pöördel). Selleks on tal kindlasti õigus, kuid riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt tähendab varalise kahju rahas hüvitamine varasema varalise olukorra taastamist ja eeldab seetõttu, et selle sisu ja suurus oleksid usutavalt tõendatud. Mittevaralise kahju suurus on kaebuse kohaselt 2000 krooni ehk 127,82 euro ja tuleneb vaimse tervise kahjustamisest ning au- ja hea nime teotamisest. Kuna Viru Vanglas koostatud meditsiinilise õiendi (tl 58) järgi pole R. B psüühiliste kaebustega meditsiiniosakonda pöördunud, on ka tervisele tekitatud kahju tõendamata. Mis puutub tema au ja hea nime teotamisse, siis mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel käsitatav teotamisena. Selle põhiseaduse § 17 tuleneva õiguse rikkumine eeldab vastavat tahtlikku ja sihipärast soovi, pahausksust ja avalikkusele suunatust. Käesoleval juhul aga ei viita miski sellele, et vangla tegutses joonistust ära võttes kaebaja au ja hea nime tahtliku ja pahauskse kahjustamise eesmärgil ning teavitas toimunust avalikkust. Seega ei oleks kummagi kahjunõude rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebajalt ära võetud joonistust ei saaks pidada selle sisu tõttu vanglas keelatud esemeks ning Viru Vangla tegevust selle äravõtmisel ja hävitamisel õiguspäraseks.
11. Eeltoodud järeldustel jääb R. Bi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 36). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3