3-11-485/8

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-485 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K. K kaebus Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.7 osaliseks tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: K. K /isikukood 36905132796/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta K. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 25.03.2009 Viru Vangla direktor käskkirja nr 1.1-1/61, millega kehtestas Viru Vangla kodukorra. Selle punktides 11.1.6 ja 11.1.7 kehtestati, et E- ja P-hoones töötavatel kinnipeetavatel on lubatud tööle kaasa võtta ainult seljas olev riietus ja tööks vajalikud asjad ning teistel kinnipeetavatel on täiendavalt lubatud tööle kaasa võtta enda tarbeks suitsetamis- ja hügieenitarbeid, kui töökohal on spetsiaalne suitsetamisruum ning on võimalik pesta. 31.01.2011 vaideotsusega nr 11-7/750 (tl 12) jättis Justiitsministeerium K. K poolt Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.7 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide (tl 37-39) täies ulatuses rahuldamata.
4. 28.02.2011 esitas K. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla peale kaebuse (tl 1-7) ja palus Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.7 alusel töötavatele kinnipeetavatel töökohal tee, kohvi ja esmaste toidulisandite tarbimise keelamine õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja leidis, et kodukorda on alates 01.03.2010 niisuguse keeluga täiendatud ja see läheb vastuollu põhiseaduse § 12, vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja 2 ja töölepingu seaduse § 28 lg
5. Seejuures ta märkis, et Viru Vanglas diskrimineeritakse töötavaid kinnipeetavaid, sest nad viibivad töökohtadel ca 9 tundi ilma võimaluseta tarbida teed, kohvi ja soola, kuigi söövad lõuna ja õhtusöögi töökohal. 15.03.2011 täienduses (tl 24-28) muutis K. K oma nõuet, palus Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.7 tee, kohvi ja toidulisandite keelamise osas tühistada ning leidis, et teda on küll karistatud vabaduskaotusliku karistusega, kuid see ei tohiks anda vanglaametnikele õigust kehtestada oma tööülesannete hõlbustamiseks kinnipeetavate õigusi pärssivaid ebainimlikke piiranguid.
6. Viru Vangla vastuses (tl 33-34) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kaebaja saaks antud kaebuse raames vaidlustada vangla toimingut, millega ei võimaldata alates 01.03.2010 töökohal toiduaineid omada. Seejuures selgitati, et kodukorra vaidlusalust punkti pole muudetud ja selle alusel ei ole kinnipeetavatele kunagi lubatud kohvi, tee ja maitseainete töökohale kaasa võtmist ning kuni 01.03.2010 võimaldati vaid nende tarbimist ja inspektor-kontaktisikud viisid selleks vajaliku töökohale. Vangistusseaduse § 4’ lg 2, § 38 lg 2’ ja § 66 lg 1 tuginedes märgiti, et kinnipeetava töötamine ei allu tööõiguslikule regulatsioonile, nende järelevalve tuleb korraldada viisil, mis tagab õigusnormide täitmise ja üldise julgeoleku ning vangla võib kohaldada selle tarbeks vajalikke piiranguid. Isikliku tee, kohvi ja muude toiduainete omamise ja tarbimise keelamist töökohal põhjendati julgeoleku kaalutlustega ning selgitati, et neid toiduaineid on raske läbi otsida ja neisse peidetud keelatud esemeid ja aineid avastada ka juhul, kui tee ja kohvi viivad töökohale inspektor-kontaktisikud. Veel selgitati oma seisukohti inimväärikust alandava kohtlemise suhtes ning leiti, et töökohal tee ja kohvi joomise mittevõimaldamisega ei rikuta kinnipeetavate õigusi, ei alandata nende inimväärikust, ei diskrimineerita neid ega kohelda ebavõrdselt. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla kodukorra vaidlusaluse punktis 11.1.7 piiratakse kinnipeetava võimalusi isiklikke asju töökohale kaasa võtta. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvad üldised põhimõtted on reguleeritud vangistusseaduse § 15 lg 1, 2, 3 ja
8. Kehtestatu kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut, keelatud asjade loetelu kehtestatakse justiitsministri määrusega ning vangla direktoril on õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis vastavad eelnimetatud keelatud asjade tingimustele. Niisuguse volitusnormi eesmärgiks on olnud vajadus arvestada iga konkreetse vangla ehituslikust, seal kinni peetavate isikute ja mistahes muust eripärast tulenevaid erisusi ning võimaldada vanglal keelata lisaks justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 64’ keelatud esemed ja ainete loetelule ka niisuguseid esemeid ja aineid, mis võivad ohustada konkreetse vangla või seal viibivate isikute julgeolekut. Vastava otsustuse teeb vangla direktor kaalutlusõiguse alusel, selle kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud, mistõttu saab halduskohus kontrollida vaid seda, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused ning järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kuid tal puudub õigus hinnata otsustatu sisulist otstarbekust. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Viru Vangla kodukorra vaidlusalune keeld võtta töökohale kaasa mistahes muid esemeid ja aineid peale suitsetamis- ja hügieenitarvete rajaneb vangistusseaduse § 15 lg 4 ja on antud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 1’ kohaselt selleks pädeva ametiisiku poolt. Keelu eesmärgiks on tagada vangla julgeolek, kuna kinnipeetava isiklike asjade, eriti aga toiduainetega koos võib töökohale sattuda keelatud esemeid ja aineid ning kaitsta kinnipeetava enda ja teiste vangla territooriumil viibivate isikute tervist neist tuleneda võivate ohtude eest. See eesmärk ei ole saavutatav kinnipeetavate ega vangla jaoks vähem koormaval viisil. 2 Kindlasti saab kõiki kinnipeetavaga töökohal kaasas olevaid esemeid ja aineid ka kontrollida, kuid see nõuaks suuri rahalisi ja ajalisi kulutusi ning oleks seetõttu ebamõistlik.
9. Kaebuses viidatud töölepingu seaduse § 28 lg 2 on loetletud tööandja kohustused, kuid neis ei ole sätestatud midagi tee, kohvi ja lisa- või maitseainete võimaldamise kohta töökohal. Lisaks ei ole see säte antud juhul ka üldse asjassepuutuv, sest vangistusseaduse § 41 lg 2 tulenevalt laienevad tööseaduste sätted ainult väljaspool vanglat järelevalveta töötavale kinnipeetavale. K. K aga töötab Viru Vangla 17.02.2010 käskkirja nr 6-2/74-T (tl 36) ja tema enda väidete (tl 25) kohaselt vangla territooriumil asuvas puidutsehhis.
10. Veel tugineb kaebaja põhiseaduse § 12 kehtestatud võrdsuspõhiõigusele ja diskrimineerimise keelule ning vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja 2, mis sätestavad kinnipeetava inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise kohustuse. Võrdsusõigused kaitsevad nii võrdseid ebavõrdse kui ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Vangla territooriumil asuvas tsehhis tööl käiv kinnipeetav ja mittetöötav kinnipeetav ei ole võrdses seisus ning neid ei saagi kõiges võrdselt kohelda. Lisaks on kaebajal tähelepanuta jäänud asjaolu, et tema poolt nimetatud vangistusseaduse sätte kohaselt võib vangla seaduses toodud piirangute kõrval kohaldada kinnipeetava suhtes ka konkreetse vangla julgeoleku kaalutlustest tulenevaid piiranguid. Antud juhul ongi just seda Viru Vangla kodukorra vaidlusaluse sättega tehtud. Vangistusseaduse § 6 lg 1 tulenevalt on vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Seega lähtub kohaldatud piirang vangistuse täideviimise eesmärgist ning on õiguspärane, proportsionaalne, vajalik, sobiv ja mõõdukas abinõu vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku tagamisel. See kehtib võrdselt kõigile töötavatele kinnipeetavatele, ei riku nende inimväärikust ja sellega ei sekkuta kinnipeetava põhiõigustesse suurema ulatuse ega intensiivsusega kui seda õigustab taotletava eesmärgi olulisus.
11. Eeltoodud järeldustel tuleb K. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja kaebuse esitamisel tasutud 15,97 euro suurune riigilõiv (tl 8) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3