p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kokku kaheteistkümneks ööpäevaks. 11.02.2011 vaideotsusega nr 6-12/13.3 (tl 15) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 14) rahuldamata.
Bl on kohustus töötada, talle tutvustati käskkirja, kuid ta keeldus seda allkirjastamast ja lisati, et kinnipeetava majandustööle rakendamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse. Veel märgiti, et vanglal on kinnipeetavate tervislikust seisundist hea ülevaade, mistõttu pole eraldi tervisekontrolli läbiviimine enne tööle määramist vajalik, kaebaja suhtes küsiti meditsiiniosakonna hinnangut, selle juhataja kooskõlastas tööle määramise käskkirja ning tegemist on isikuga, kes külastab aktiivselt spordisaali, mis kinnitab, et olenemata seljaprobleemidest võib ta ka koristada. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 12) on K. Ble
p 1 ja § 37 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 13.12.2010, 14.12.2010 ja 15.12.2010 ei allunud ta korraldusele asuda S11 osakonnas koristama. Kaebaja ise pole seletuskirjas (tl 42-43), vaides (tl 45) ja kaebuses (tl 1-2) töötamisest keeldumist eitanud ning peab oma sellist käitumist 02.12.2010 pandud diagnoosi ja tööle vormistamise vigade tõttu õigustatuks. 5.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav reeglina töötama. Juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ja vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes
Seaduseandja selline nõue ei tähenda aga, et kinnipeetavale tuleb iga kord enne tööle määramist teha tingimata arstlik läbivaatus ja kui seda pole tehtud või esineb mistahes terviseprobleem, ei saa teda töövõimeliseks pidada. K. B koristajana tööle määraamise on meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik enne vastava käskkirja andmist kooskõlastanud (tl 27) ja halduskohtul pole alust selle toimingu õigsuses kahelda. Kaebaja kohta koostatud meditsiiniline õiend (tl 44) ja tema enda poolt edastatud tervisekaardi väljavõte (tl 51) kinnitavad, et meditsiiniosakonnale oli neuroloogi pandud diagnoos teada ning miski kohtutoimikusse esitatust ei näita, et ta oleks enne tööle määramist alaliselt või ajutiselt töövõimetuks tunnistatud. Mitte iga terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole veel käsitletav töövõimetusena. Koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka selja- ja nimmeprobleemidega isik, kui ta kasutab sobivaid töövõtteid.
lg 2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. K. B pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida ning seetõttu on raske mõista, kuidas on tal võimalik oma kambrit koristada, osakonna üldkasutatavaid ruume aga mitte. Vastavate tööde maht on kindlasti mõnevõrra erinev, kuid probleemseid piirkondi koormavad liigutused suures osas siiski needsamad ning kaebaja on ise tõendanud arsti soovituse kehakultuuriga tegeleda, vangla õiendi (tl 48) kohaselt teebki ta seda regulaarselt ja pole tõenäoline, et sportimine on võimalik, füüsiliselt vähe koormav koristamine aga mitte. 6.
lg 22, § 39 lg 3 ja § 41 lg 2 kohaselt toimub kinnipeetava tööle võtmine justiitsministri poolt kehtestatud korras, töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas ka töölepingu kohta kehtivaid, kohaldatakse vaid väljaspool vanglat töötamise korral ja majandustööle rakendatakse kinnipeetav vanglateenistuse äranägemisel. K. Bt ei ole rakendatud tööle väljaspool 2 vanglat, seega on kõik tema kaebuse viited töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätetele asjakohatud. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg 1 on loetletud, mida peab kinnipeetava tööle vormistamise dokument minimaalselt sisaldama. K. B majandustööle määramise kohta 08.12.2010 antud käskkiri nr 1204-T (tl 27) vastab neile nõuetele, sest sisaldab kinnipeetava ees- ja perekonnanime, sünniaega, töökohta, tööle asumise aega, töötasu suurust ja töötamise tähtaega ning kohtul ei ole põhjust kahelda väites, et see on talle ka teatavaks tehtud, kuid allkirja keeldus ta selle kohta andmast. 7. K. B pole vaidlustatud käskkirjale ette heitnud vormi- ja menetlusnõuete rikkumist. Need on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ ning on tema puhul järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 34) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 35-38 ja 42-43), menetluse käik on protokollitud (tl 30-32), karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas ka põhjendatud. Seejuures on käsitletud süütegude asjaolusid, karistatu seletusi ja tema tervislikku seisundit ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna
lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt korduvalt karistatud kinnipeetava kolme samalaadse korralduse järjestikune eiramise eest kokku kaheteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, töötamisest korduvas keeldumises seisnenud rikkumise tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige tõhusamalt kaasa aidata kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vangla vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on halduskohtu kontrolliõigus piiratud. Kohus saab hinnata küll otsustuse õiguspärasuse eeldusi, kuid mitte selle sisulist otstarbekust. Antud juhul kinnitab kõik asjas esitatu, et karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. 8. Eeltoodud järeldustel jääb K. B kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 18) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.