3-11-1313/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1313 Määruse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. R taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada taotlus osaliselt.
2. Anda A. Rle riigi õigusabi kaebuse koostamiseks kohustuseta hüvitada õigusabitasu ja -kulud.
3. Saata määruse ärakiri Eesti Advokatuurile õigusabi osutaja nimetamiseks ning Rahandusministeeriumile ja kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. A. R on esitanud 27.05.2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja märkinud selles, et soovib saada abi, et vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti 16.05.2011 otsust nr 15.3-04/175, millega tunnistati kehtetuks tema elamisluba. Riigi õigusabi vajadust põhjendas ta sooviga kaitsta oma õigusi ja taastada elamisluba ning märkis, et ei oma juriidilisi teadmisi. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigiõigusabi seaduses. Selle § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ise õigusabi eest tasuda. A. R vastab oma majanduslikult seisundilt eeltoodule, sest ta on kinnipeetav ega oma vangla arveldusarvel piisavaid vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1 kohaselt peab isikul Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, vastasel juhul tuleb tal Eestist lahkuda või ta saadetakse välja. Seepärast on elamisloasse puutuv sellise isiku jaoks oluline ja tal peab olema võimalus sellekohaseid otsustusi vaidlustada ka siis, kui tal endal vastavad rahalised võimalused puuduvad.
6. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning vastava seadustiku § 19 lg 7 kohaselt pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab sisuliselt seda, et esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud saab kohus välja selgitada ja anda vaidlustatule õigusliku hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid kohtuistungil ise õiguslikult põhjendada. Sama seadustiku § 15 lg 3 kohaselt on kaebaja küll kohustatud oma väiteid vastavate tõenditega põhjendama, kuid nende esitamise võimatuse korral tuleb kohtule teatada põhjused ja tõendite asukoht, et kohus saaks asja lahendamise seisukohalt olulised tõendid vajadusel välja nõuda. Seega on ka õigusteadmisteta isik võimeline end kohtus ise kaitsma, kohtuistungil osalemiseks ei ole tal üldjuhul esindajat tarvis ning asja on tema nõusolekul võimalik lahendada ka kirjalikus menetluses.
7. Eeltoodud järeldustel on põhjendatud anda A. Rle riigi õigusabi ainult kaebuse koostamiseks ja jätta tema võimaliku kohtus esindamise osas taotlus rahuldamata. A. R on koos käesoleva taotlusega esitanud ka riigilõivu tasumisest vabastamise ja kaebuse esitamise tähtaja pikendamise taotlused. Mõlemad need on riigi õigusabi taotluse puhul asjakohatud ja jäävad seetõttu tähelepanuta. Raili Randlane Kohtunik