Obsah (6)

§ 479§ 428§ 432§ 173§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-21083 Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasi Narva linna avaldus E G eestkostja määramiseks,

§ 479

lg 1 kohaselt avalikult teatavaks tegemisele ega avalikustamisele kohtu veebilehel. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Narva linna avaldus E G eestkostja määramiseks, esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avaldaja esitas kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses E G surmaga hagist loobumiseks. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 5 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.

§ 428lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse hagist loobumisega.

Avaldus on esitatud asjas puudutatud isikule E G eestkostja määramiseks, esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avaldus on menetlusse võetud 06.05.

1. Kohus tuvastas, et Rahvastikuregistri andmetel on kostja surnud 25.05.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine on konkreetse isikuga seotud ning õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, samuti on avaldaja avaldusest loobunud. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse ja seega jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. I G on kohtule avalduse esitamise eest 04.05.2011 tasunud riigilõivu 12.78 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072136. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 6.39 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda I G arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank.

§ 479lg 1 kohaselt tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Kristel Vedro Kohtunik 3