Obsah (5)

§ 26§ 92§ 31§ 32§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1024 Haldusasi Menetlusosalised Ü. L. kaebu

§ 26lg 1 p 6).

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (

§ 92lg 1).

3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.07.2011 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.02.2010 ettekirjutusega nr 42329 kohustati kaebuse esitajat peatama ehitustööd ja viima ehitise vastavusse kehtiva ehitusprojektiga.
2. 01.03.2010 esitas kaebaja ettekirjutuse nr 42329 peale vaide. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.09.2010 korraldusega jäeti vaie rahuldamata. 1
3. 21.04.2010 esitas Ü. L.F kaebuse halduskohtule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.02.2010 ettekirjutuse nr 42329 tühistamiseks koos taotlusega kohaldada esialgset õiguskaitset.
4. 30.04.2010 kohtumäärusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 01.06.2010 võeti kaebus menetlusse ning määrati tähtaeg menetlusosalistele läbirääkimiste pidamiseks ja vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Menetlusosalised kohtuvälist lahendust ei leidnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist ja vastustajalt kaebaja menetluskulu väljamõistmist. Kaebaja leiab, et vaidlusaluste garaažibokside käsitlemine ühtse tervikliku ehitisena ei ole põhjendatud ja neid tuleb käsitleda erinevate ehitistena. Kaarli pst 7 asub neli erinevat kinnisasja (kinnistusraamatu registri numbrid XXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXX), mille reaalosaks on ehitis, mis kvalifitseerub garaažina. Kinnistud paiknevad kõrvuti ning neil asuvad ühekordsed garaažiboksid, mis külgnevad üksteisega. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimetegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Kaebaja leiab, et terviklikkuse nõuet sisustades tuleb lähtuda ehitiste funktsionaalsest koostoimest (analoogia EhS § 2 lg 3). Vaidlusalustel garaažiboksidel puuduvad funktsionaalsed seosed (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, vastastikuse sõltuvusega konstruktsiooniosad, v.a keskmiste garaažibokside külgnemine ehk seotus läbi ühise seina, mis jäi paika endisel kujul). Ka enne ehitustöödega alustamist ei olnud garaažiboksid ühendatud. Peale renoveerimist vastavad mõlema garaaži põhikonstruktsioonid (vundament, välissein, katuse kõrgus jne) kehtivale projektile ning kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel on muutunud ainult katuseräästa osa (kitsenes ühelt poolt ja laienes teiselt poolt). Kui lugeda nelja külgnevat garaažiboksi ühtseks terviklikuks ehitiseks vaid füüsilise paiknemise tõttu, muutuks igasugune ehitise parendamine raskendatuks. Seega tuleb ettekirjutuse aluseks olevaid ehitusseaduse norme kohaldada ainult kahe iseseisva ehitise (garaažiboksi) suhtes. Kaebaja on seisukohal, et ehituslikku kompleksi võib käsitleda ühise rajatisena vaid siis, kui tegemist on ehitusseaduse mõttes rajatistega ning ehituslik kompleks koosneb funktsionaalselt koostoimivatest rajatistest. Kuna hinnang ehitise kvalifitseerimisel rajatiseks või hooneks tuleb anda enne ehitustööde teostamist, siis on selge, et vaidlusalused garaažid kvalifitseerusid hooneteks kui väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitised. Hoonete osas ei ole seadusandja jätnud võimalust käsitleda erinevaid hooneid n.ö. ühe hoonestikuna. Seega ka nelja erineva hoone (garaaži) käsitlemine ühtse kompleksina ei ole seadusest tulenevalt võimalik. Vastustaja on viidanud, et on garaažbokside kvalifitseerimisel lähtunud ehitusregistri andmetest. Kaebaja sellise vastustaja kvalifitseerimisega ei nõustu ning leiab, et ehitisregister omab vaid informatiivset ja statistilist tähendust tulenevalt riikliku ehitusregistri asutamise ja pidamise põhimääruse §-st
6. Ehitusregistri andmetel paikneb Kaarli pst 7 kinnistul kaks ehitist, millest üks on vaidlusalused garaažid kogupinnaga 101m
7. Nimelt ehitise suurusega 101m2 renoveerimine/ehitamine eeldab ilmselt kehtivat ehitusluba, kuid ehitistele suurusega 17,4 m² ja 18,3 m² ehitusloa nõue ei laiene (EhS § 16). Eeltoodust sõltub osaliselt ka ettekirjutuse õiguspärasus, kuna selle esemeks on ehitusloa puudumine ning sellest tulenevalt kohustus 2 viia ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Registrikannete tegemisele ei eelne sisulist andmete õigsuse kontrolli ega ehituslike või õiguslike hinnangute andmist. Seega tuleb ehitise kvalifitseerimisel lähtuda ehitusseaduses sätestatud ehitise tunnustest, mitte formaalsest ehitisregistri kandest. Ehitusinsener V. M. poolt väljastatud ekspertarvamuses (täiendatud versioon) on muuhulgas toodud ka, et garaažibokside 16 ja 17 seinte lammutamine ei mõjuta alles jäänud garaažibokside 18 ja 19 kandevõimet ja püsivust. Tulenevalt asjaolust, et vaidlusalustel garaažiboksidel puuduvad funktsionaalsed seosed, ei ole võimalik neid käsitleda ehitusseaduse mõistes tervikliku asjana. Terviklikkuse osas hinnangu andmisel ei oma tähtsust ka ehitisregistri kanne, kuna nimetatud kande aluseks olevad asjaolud võivad muutuda registrist sõltumatult ning ei pruugi kajastada igal ajahetkel reaalset olukorda. Kaebaja eesmärk ei ole ebaseadusliku ehitise seadustamine nagu väidab vastustaja. Kaebaja poolt teostatud ehitustööde puhul ei ole ehitusluba nõutav ning sellest tulenevalt ei muuda ka selle puudumine ehitist ebaseaduslikuks. Kinnistul nr 176501 asuv ehitis on kokku ca 18,3m2 ja kinnistul nr 176401 asuv ehitis kokku ca 17,4m
8. EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt kvalifitseeruvad mõlemad ehitised väikeehitiseks. Sellises suuruses ehitistele ei laiene EhS § 12 lg-st 2 tulenev ehitusloa nõue. Kaebaja teavitas EhS § 16 lg 6 kohaselt kohalikku omavalitsust väikeehitise renoveerimise kavatsusest 19.11.
9. Täiendavaid nõudeid või lisa andmeid kohaliku omavalitsuse poolt kaebajale ei esitatud ning seega alustas kaebaja renoveerimist, mis on seaduspärane ja kooskõlas kõikide ehituslike nõuetega. Kaebaja leiab ka, et ehitusloa taotlemine on äärmiselt keeruline ja vahel aastaid aegavõttev protseduur, mis on igati põhjendatud vaidlusalustest garaažiboksidest olulisema mõjuga ehitistele (majad, kõrghooned). Korrektse ehitusloa ettevalmistamine ja kooskõlastamine võib rahaliselt maksta suurusjärguna sadu tuhandeid kroone (projekteerimine, täitejoonised jne). Seetõttu ei ole loomulik, et sama dokumentatsiooni on vaja nii 5 kuni 18m2 suuruse ühekordse eraldi maapinnal asuva garaažiboksi remondiks. Selle jaoks ongi seadusandja ette näinud erinevad protseduurilised reeglid ehitusdokumentatsiooni osas. Arusaamatuks jääb ka tööde piir, millest alates tuleb juba ehitusluba taotleda. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et vaidlusalused garaažiboksid ei ole käsitletavad eraldiseisvate ehitistena, kuna korteriomandil ei saa ehitist asuda. Vastustaja on viidanud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg-le 1 ja § 2 lg-le
10. Kaebaja on seisukohal, et viidatud paragrahvid ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, kuna sätestavad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi osa vahekorra mitte piiranguid ehitise füüsilisele paiknemisele. Asjaolu, et ehitis ei ole õiguslikult korteriomandi reaalosa ei tähenda, et ehitis ei saa ühe korteriomandi piires asuda. Seda kinnitab ka KOS § 2 lg 2 teine pool: „Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.“ Seega saab ehitis ilmselgelt paikneda korteriomandil (korteriomandi reaalosaks oleval maapinnal), kuid ei saa asjana kuuluda korteriomandi hulka. Asjaolu, et ehitis ei ole korteriomandi reaalosa ei oma aga käesolevas vaidluses tähtsust, kuna sellest tulenevalt tekivad tsiviilõiguslikud suhted kaasomanike vahel, mida ei saa lahendada halduskohus. Vastustaja on leidnud, et ehitis ei ole ohutu ning tuginenud kaebaja poolt edastatud OÜ Inseneribüroo Kandev eksperthinnangus toodud arvamusele. Arvamuse kohaselt vastab varikatuste konstruktsioon kehtivatele standarditele ja on kasutamiseks ohutu vaid siis, kui on 3 teostatud ekspertiisi järeldustes nimetatud tööd. Kõik viidatud tööd on 01.07.2010 seisuga teostatud ning ekspert on kinnitanud täiendavalt, et ehitise konstruktsioonide tugevus ja püsivus on Eesti Vabariigi standardite järgi tagatud. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise vastavuse seaduses sätestatud nõuetele, sh ehitise ohutuse. Seega teostatud ehitustöödega täitis kaebaja (kui ehitise üks kaasomanikest) oma seadusest tuleneva kohustuse likvideerida oht inimeste elule, tervisele ja varale. Isegi kui vaidlusalused garaažiboksid on ehitatud formaalselt ebaseaduslikult (ilma ehitusloata) ei saa Riigikohtu seisukoha kohaselt üksnes ehitise formaalne õigusvastasus olla lammutamiseks ettekirjutuse tegemise aluseks (RKHKo 26.11.2002, nr 3-3-1-64-02, p 10, p 15). Nimelt hetkel kehtiv ettekirjutuse sõnastus hõlmab ka kohustust olemasolev ehitis lammutada ja taastada garaažiboksid endisel kujul. Kuigi EhS § 40 lg 2, mis näevad ette õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamise, on sõnastatud imperatiivsena, on Riigikohus väljendatud selge seisukoha, et tegemist ei ole absoluutse kohustusega lammutamisettekirjutuse tegemiseks. Kui ehitis ei riku seejuures kellegi teise ega ka avalikke huve, ei saa vallavalitsus teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest. Seega ehitis on õigusvastane, kui ta ei vasta ehitus- ja õigusnormides sätestatud nõuetele ning kahjustab AÕS-s sätestatud naabrusõigusi. Antud juhul ei kahjusta vaidlusalune ehitis ühegi naabri huve ega muid õigusi juba seetõttu, et vaidlusaluseid ehitisi on võimalik kasutada ainult kaebajal. Kaebaja teavitas naabreid enne ehitustegevuse algust ning sai ka naabrite nõustumust kinnitavad vastused. Vastustaja jättis ettekirjutuse tegemisel tuvastamata naabrite huvide kahjustamise, mis viitab selgelt, et ettekirjutus ei ole juba haldusmenetluse formaalsete nõuete täitmata jätmise tõttu õiguspärane. Kuna antud juhul ei kahjusta vaidlusalune varikatus naabrusõiguseid, ei ole ehitis materiaalõiguslikus mõttes ebaseaduslik ning vaid formaalsete nõuete täitmata jätmisest tulenevalt ei saa teha kaebajale lammutamisettekirjutust. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul kui vaidlusalused ehitised on püstitatud ebaseaduslikult, tuleb ettekirjutus tühistada osas, mis puudutab praeguse ehitise lammutamist ning endise taastamist, kuna praeguste ehitiste puhul on materiaalne õigusvastasus tuvastamata.
11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja leiab, et ehitamiseks loetakse ehitusseaduse mõtte kohaselt ka ehitise rekonstrueerimist (EhS § 2 lg 6). Seda, miks tegemist ei ole väikeehitistega on vastustaja juba kaebajale selgitanud vaides. Seega, kui vaadata garaažide lammutamise järel sündinud tulemust (kaebaja poolt kohtule esitatud foto, paikvaatlusel tehtud fotod) on ilmselge, et kaebaja poolne tegevus kvalifitseerub ehitamisena, milleks on vajalik nõuetekohane projekt, mille alusel tuleb kohalikult omavalitsuselt taotleda ehitusluba. Järelelevalvemenetluse käigus on kaebajale selgitatud, et on tema valida, millise projekti järgi ta soovib ehitise vastavusse viia – kui
12. aasta projektiga, siis tuleb ehitis taastada vastavalt sellele projektile, või on võimalus tellida uus projekt, mis esitatakse pädevale ametiasutusele ehitusloa saamiseks. Ehk siis „viia ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga“ tähendab seda, et kaebaja kas taastab endise olukorra või tellib nõuetekohase (uue) ehitusprojekti, mille alusel väljastatakse ehitusluba, mis muudab ehitusprojekti kehtivaks. Vastustaja leiab, et ehitis ei ole ohutu, ei ole projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. 4 OÜ-lt Inseneribüroo Kandev (koostaja V. M.) tellitud arvamus konstruktsioonide kohta ütleb, et talade tugevus ei ole piisav ja puitroovide tugevus ja kinnitus ei vasta nõuetele ning ainult sellisel juhul, kui ekspertiisi järeldustes nimetatud tööd on teostatud vastab varikatuse konstruktsioon kehtivatele standarditele ja on kasutamiseks ohutu. Kaarli pst 7 kinnistul asuvad ehitised ning maatükk on kõikides osades, mis paiknevad korteriomandite piiridest väljaspool, kaasomandis – seega peavad ehitusluba taotlema kõik kaasomanikud ning kaebaja ei saa üksinda ja vastavalt oma paremale äranägemisele ehitada. Kaebaja väited selle kohta, et kaasomanikud on tema tegevusega nõus on paljasõnalised kuna vastasel korral ei oleks kaasomanikud esitanud avaldusi TLPA-le järelevalvemenetluse alustamiseks. Hetkel on ka tekkinud olukord, kus terviklik hoone on osaliselt lammutatud ja asemele ehitatud varikatus (rajatis). Kaasomanike seisukohalt ei ole varikatust enam võimalik määratleda hoonena ja seega ei ole võimalik määrata igaühe korteriomandi suurust. Sellest tulenevalt on saanud rikutud ka teiste kaasomanike õigused. Juhul, kui kaebajal oli altruistlik soov likvideerida või rekonstrueerida ohtlik ehitis, siis tuleb seda teha vastavalt kehtivale õigusele ehitusprojekti alusel antud ehitusloaga ja kaasomanike nõusolekul. Vastustaja ei ole kunagi üheski dokumendis väitnud, et lähtub ehitisregistri andmetest ehitise olemuse määramisel. Kinnistu korteriomanditeks jagamisel ei muutu üks terviklik hoone eraldi hooneteks ja siin on vastustaja lähtunud EhS-st ja KOS-st. Sellest tulenevalt ei ole tegemist väikeehitisega ja ehitusluba on ehitamiseks nõutav. Täiesti vale ja eksitav on kaebaja väide selle kohta nagu nõuaks kohalik omavalitsus ehitise lammutamist. Ettekirjutusega nõutakse ehitise vastavusse viimist kehtiva ehitusprojektiga, mis tähendab seda, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tuleb esitada nõuetekohane ehitusprojekt.
13. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaasomandi esemeks on korteriomandiseaduse (KOS) tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed. KOS § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega saavad Kaarli pst 7 kinnistul paiknevate hoonete ehituse ja lammutamisega seotud küsimusi otsustada kaasomanikud ühiselt ja üksnes kõikide kaasomanike kokkuleppel. Lähtuvalt AÕS § 72 lg-st 1 kaasomanikud kasutavad või valdavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Sama seaduse § 79 lg 2 kohaselt on kinnisasja kaasomandi kokkulepped kehtivad õigusjärglastele vaid juhul kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Kaasomandi seisukohast ei oma antud vaidluses tähendust, kas nelja garaažiboksiga ehitise puhul on tegemist ühe tervikliku asjaga või nelja iseseisva garaažiboksiga. Ehitise kui kaasomandieseme üle saavad otsustada kaasomanikud ühiselt ja kokkulepete kohaselt. Ehitisregistri andmetel on aadressil Kaarli pst 7 kaks ehitist: elamu (ehitusregistri kood 101036952, ehitisalune pindala 279 m²) milles paikneb 15 korteriomandit ja garaaž (ehitisregistri kood 101036957, ehitisalune pindala 101 m²) milles paikneb 4 korteriomandit. Kaarli pst 7 paiknenud kaks ehitist (elamu ja garaaž) olid mõlemad käsitletavad lähtuvalt ehitusseadusest hoonena. 5 Hetkel on olukord kus kaks garaaži (neljast) on lammutatud ja asemele ehitatud varikatus. Lammutamise käigus on eemaldatud garaažide sise-, välisseinad, muudetud hoone väliskuju ja korteriomandi suurust. Lähtuvalt eelnevast, uusehitisena püstitatud ehitise osa ei ole enam võimalik määratleda EhS § 2 lg-s 2 märgitud legaaldefinitsiooni arvestades hoonena vaid § 2 lg 3 alusel on tegemist rajatisega; ehitatud rajatis oma välispiiretelt ei paikne asukohas kus oli algne hoone (garaaž). Ehitustegevuse käigus on uue ehitise osa ulatuses muudetud ehitise gabariite, ehitusalust pinda, ehitise paiknemist kinnistul ja korteriomandi suurust; lammutamise käigus eemaldati korteriomandeid eraldav kandekonstruktsioon ja välispiirded. Lähtuvalt KOS §-st 16 on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet. KOS § 2 järgi on korteriühistu mõtteks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Antud seadusepunkti raames taunib korteriühistu kaebaja tegevust tema korteriomandi majandamisel, sest see väljub kaasomandi tavapärase kasutuse piiridest ning eirab AÕS § 74 lg 1 toodut - kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaebaja on muutnud ka oma garaažibokside otstarvet alustades antud pinnal tasulise parkimisteenuse osutamist. Algselt on garaažid mõeldud elumaja korteriomaniku sõiduki parkimiseks. Kaebaja parkimisteenuse osutamine ei ole teiste kaasomanike poolt aktsepteeritud ning riivab mitmel viisil nende huve. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Menetlusosalistel puudub vaidlus vastustaja pädevuse üle teha EhS § 61 lg 1 p 5 alusel ettekirjutust. Vaidlus on selles, kas Kaarli pst 7 paiknevat garaaži on võimalik käsitleda ehitisena, mille rekonstrueerimine nõuab ehitusloa olemasolu. Samuti vaidlustab kaebaja ettekirjutuse tegemiseks olulise asjaolu tuvastamata jätmist (naabrite huvide väidetav kahjustamine) ja huvide kaalumata jätmist ning ettekirjutuse proportsionaalsust. Lähtudes asja materjalidest (fotod objektist endisel ja praegusel kujul, objekti kirjeldus V.M. arvamuses ja sellele lisatud joonised, kaebaja e-kirjad Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile, töövõtuleping ja hinnapakkumine) on teostatud tööde (kande- ja piirdekonstruktsioonide lammutamine ja asendamine postidele toetuva varikatusega) näol tegemist ehitise rekonstrueerimisega EhS § 2 lg 8 mõttes. Tegemist on töödega, mis ilmselgelt nõuavad ehitusprojekti ja ehitusluba juhul, kui tegemist ei ole väikeehitisega (EhS § 12 lg 1 ja 2, § 15). Enne rekonstrueerimistööde teostamist oli tegemist 101 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoonega, milles asus neli siseseinaga eraldatud garaažiboksi (kaebaja esitatud 1939.a ehitusprojekti joonis, tlk 8), millel oli ühine välissein ja katus. Seega on projektijoonisel kujutatud ehitist ühe tervikliku hoonena. 6 Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et ehitusregistri kannetel on informatiivne tähendus, saab lisaks muudele tõenditele ka registriandmetele tuginedes selgitada, millise ehitisega oli tegemist enne kaebaja poolt hoone osalist lammutamist. Puudub vaidlus, et riikliku ehitusregistri andmete kohaselt on Kaarli pst 7 kinnistul kaks hoonet, üks neis vaidlusalune garaaž. Kaebajale kuuluvate garaažibokside suurused on 17,4 m² ja 18,3 m². Kinnistusregistriosa väljatrüki (tlk 17, 19) kohaselt on tegemist korteriomandi reaalosaks olevate mitteeluruumidega nr 17 ja 16. Seega ka ehitusregistrisse on garaaž kantud ühe ehitisena. EhS § 2 lg 2 hoone määratlusest tulenevalt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Viidatud norm ei määratle hoonet ühiste tehnosüsteemide kaudu. Asjakohatu on kaebaja võrdlus tulemüüri kaudu ühenduses olevate majade reaga, kuna tegemist ei ole võrreldavate objektidega. Garaažiboksid on ühendatud siseseinte kaudu ning neil on projekti kohaselt ühine välissein ja katus. Hoone aluse pinna suurusest tulenevalt ei ole tegemist väikeehitisega. Kuna ehitise olemusest ja projektijoonisest tulenevalt on tegemist ühe hoonega, on tarbetu käsitleda KOS regulatsiooni või kinnistusregistris omandi kohta kannete tegemise võimalikkust. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. Asjakohatu on väita, et ehitusloa rakendamise nõue vaidlusaluse ehitise suhtes ei ole põhjendatud, kuna sellise õigusliku regulatsiooni kohaldamine oleks ebamõistlik. Haldusorgan ei saa kohaldada ehitusseadust suva alusel ega välistada seadusest tulenevate nõuete täitmist, kuna see tundub kaebajale ebamõistlik. Regulatsiooni ebamõistlikkuse (otstarbekuse) argument saab olla suunatud seadusandjale. Ettekirjutuse õiguspärasuse seisukohast ei oma tähtsust, kas kaebaja alustas ehitustegevust ilma ehitusloata tahtlikult või eksimuse tõttu. Siiski märgib kohus, et kaebaja seisukoht nagu olnuks tal õigus alustada lammutamisega, kuna elektroonilises kirjavahetuses (tlk 21-22) anti talle selleks kooskõlastus, tugineb asjaolude meelevaldsel tõlgendamisel. Kaebaja on oma pöördumistes märkinud, et küsib seisukohta projekti koostamise tarbeks. Projekti koostamisele pidanuks järgnema ehitusloa taotlemine. Esitatud kirjavahetusest ei ole võimalik välja lugeda, et kohaliku omavalitsuse ametnik oleks pidanud kirjeldatud ehitustöid ehitusluba mittevajavateks. Sellist küsimust talle ka ei esitatud. Kaebaja on ametniku seisukohti ja ehitusseadust ekslikult tõlgendades tekitanud olukorra, kus ehitustööd on teostatud ebaseaduslikult. Kaebaja väide, et ebaseaduslik ehitamine ei kahjusta kaasomanike huve ning kaasomanikud on andnud ehitamiseks oma nõusoleku, ei ole leidnud kohtumenetluses kinnitust. Kaasomanikud esitasid nähtuvalt ettekirjutusest taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks ega ole siiani andnud kaebajale kooskõlastust rekonstrueerimiseks. Kaasomanike kooskõlastus omab tähtsust ehitusloa väljastamisel kohaliku omavalitsuse poolt. Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud ettekirjutusega kohustatakse teda ehitist lammutama ei ole korrektne. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustatakse teda ebaseaduslikku ehitustegevust lõpetama ja viima ehitise vastavusse kehtiva projektiga. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei pea ilmtingimata viima ehitist kooskõlla projektiga, mille järgi hoone kunagi ehitati (1939.a projekt), vaid ettekirjutuse kohaselt on tal võimalik koostada uus projekt (valminud tööde seadustamiseks) ning esitada see ehitusloa saamiseks haldusorganile. Seega ei ole ettekirjutust võimalik pidada ebaproportsionaalseks. Ebaproportsionaalsust võiks väita 7 juhul, kui kaebajat kohutataks taastama ehitise lammutatud osa vastavalt 1939.a projektile ja seejärel antaks võimalus taotleda ehitise renoveerimist selliseks nagu see on olemas käesoleval ajal. Vastustaja esindaja selgitas kaebajale kohtuistungil, et haldusorganile tuleks esitada ehitusprojekt kaasomanike kooskõlastustega. Kooskõlastuste mittesaamisel on kaebajal võimalik esitada ehitusprojekt koos põhjendusega, miks kaasomanike kooskõlastust saada ei õnnestu ning seejärel saab haldusorgan ise küsida kaasomanike arvamust projekti kohta ning otsustada, kas ehitusloa väljastamine on võimalik. Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, tuleb kaebus

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata.

9.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulu nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 8