kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksta talle selle eest tasu, kui selles on 2 kokku lepitud.
kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kostja leiab, et Ostjale hüvitise maksmine elanikkonnalt makste kogumise eest on vastuolus soojusenergia müügilepingu õigusliku olemusega ning ei saa olla aluseks hageja nõuete rahuldamiseks. Lähtudes poolte vahel kujunenud õigussuhtest ei saanud hageja osutada kostjale tasulist teenust soojusenergia eest tasu võtmise osas, kuna seaduse ja kehtiva Lepingu nõuete kohaselt on tasumiskohustus pandud Ostjale. Vastuväidete tõendamiseks on lisatud 19.06.2008 teatise tõlge eesti keelde(tl 40), Lepingu nr 542, p-de 2,4,6 tõlge eest keelde (tl 41), Konkurentsiameti otsus nr 021/08S,17.06.2008 (tl 42-49). Kohtumenetluse käik Mõlemad pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 02.06.2011 määrusega on kohus andnud tähtaja pooltele oma seisukohtade esitamiseks. Hageja on esitanud seisukoha 8 päevase hilinemisega, mistõttu kohus ei saa seda seisukohta arvestada ja jätab selle tähelepanuta. Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Alates 1. juulist 2003 kehtib kaugkütteseadus (KKütS). KKütS § 2 lg 1 kohaselt on kaugküte soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu. KKütS § 1 lg 2 järgi peab sooja tootmine, jaotamine ja müük olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 8 lg 1 kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. KKütS 7 lg 1 kohaselt peab soojusettevõtja tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses KKütSeaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga. Võlaõigusseaduse § 13 lg 1 järgi võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on soojusettevõtja, kelle soojuse müük tegevuspiirkonnas ületab 50 000 MWh aastas, ja ta pidi 2008 aastal kooskõlastama soojuse piirhinna konkurentsiametiga; 2) Pooled sõlmisid 15.09.2005 soojusenergia müügilepingu nr 542 (edaspidi Leping), ning lisa 1 komisjonitasu 3 % osas (tl 8,27,41); 3) uus soojuse piirhind 431,50 kr/MWh kehtestati alates 01.10.2008 seoses konkurentsiameti otsuse nr 021/08S, 17.06.2008 (tl 42-49); 4) kostja on keeldunud maksmast komisjonitasu alates uue soojuse piirhinna kehtestamist (tl 40).
lg 2 kohaselt kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kohus leiab, et poolte vahel 15.09.2005 lepingu nr 542 lisa 1 (tl 27) punkt 4 vastab käsunduslepingu tingimustele. 3
lg 1 ja 2 kohaselt kohustub komisjonilepinguga üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui komisjonilepingu kohta sätestatust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kohus tuvastas, et seoses uue soojuse piirhinna kehtestamisega- 431,50 krooni/MWh alates 01.10.2008, mille tingis Konkurentsiameti otsus nr 021/08S, 17.06.2008 (tl 42-49), oli kostjal õigus Lepingu nr 542 lepingut muuta (so käsunduslepingut lõpetada)..
lg 1 ülesütlemise vorminõuet ette ei näe, seda ei näe ette ka käsunduslepingu ülesütlemist käsitlevad sätted. Lepingu lõpetamiseks on kostja aga kirjalikus vormis teisele poolele sellest ette teatanud. Kostja on edastanud hagejale vastava sisuga teatise (tl 40), mille hageja on kätte saanud (tl 25). Kostja on teatanud ka põhjuse lepingutingimuste muutmiseks, sh käsunduslepingu lõpetamiseks. Kohus loeb põhjendatuks kostja vastuväited käsunduslepingu lõpetamise osas, mille kohaselt müügilepingu õiguslik olemus välistab kauba eest tasumise kohustuse olemasolu samaaegselt selle eest maksmiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks osutatava teenusega. Samas kohus rõhutab, et pooltel on alati võimalik omavahel lepingutingimustes kokku leppida, neid muuta ja lepingut üles öelda. Antud juhul olid pooled sõlminud 15.09.2005 soojusenergia müügilepingu nr 542 ja lisanud tingimuse, mille kohaselt tasub kostja tarbijate poolt täielikult tasutud arvete eest hagejale 3% vahendustasu. Kuna konkurentsiameti otsus välistas soojuse piirhinnas müügikulude põhjendatud kuluna soodustuse arvestamist arvete õigeaegselt tasumise eest (tl 45-46 p 5.2), oli kostjal põhjus lõpetada käsundusleping, sh tasu maksmine hagejale õigeaegselt tasutud arvete eest. Hageja on olnud teadlik kostja poolt lepingutingimuste muutmise põhjustest ( käsunduslepingu lõpetamisest)( tl 25,40). Hageja ei saanud eeldada, et soodustus tema enda kohustuse täitmise eest (tasuda õigeaegselt soojusenergiaarved) lasub kostjal tingimusteta olenemata soojusenergia piirhinna muutumisest.
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt
lg 1 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Seega loeb kohus vastava teatise saatmisega hagejale (tl 25, 40) käsunduslepingu ülesöelduks ning kostja vabanes kohustusest tasuda alates 01.10.2008 hagejale komisjonitasu. Nimetatud põhjustel ei kuulu arvestamisele hageja väited, et ta ei andnud nõusolekut lepingutingimuste muutmiseks ning Leping nr 542 on kehtiv ja muutmata. Seega leiab kohus, et kostjal oli õigus lepingu lisa nr 4 üles öelda ja see on tehtud seadusega kooskõlas, mistõttu hageja nõuded on põhjendamata ja kohus jätab hagi täielikult rahuldamata. 4 Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 452, 630-632 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.