lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 28-31), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 20.aprillil 2011 (tl 53). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, viivise arvestusest ning nõude loovutamise teatisest ( tl 9-23). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus on 483, 39 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised perioodi eest 18.02.2007-18.11.2009 eest 483,33 eurot. Hageja taotleb kostjalt
alusel lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepinguga ettenähtud määras viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hagiavaldusest nähtub, et 18.11.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 11 401, 84 krooni, so 728, 71 eurot, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 7 562, 48 krooni, so 483, 33 eurot, sidudes sisuliselt peaaegu viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb 3
alusel välja mõista hageja kasuks viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest põhinõudelt 483, 39 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, so 25.11.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Lisanduv viivis koos 18.11.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega kokku ei või ületada põhinõude summat. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 600 krooni, so 102, 26 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 3 000 krooni, so 191, 73 eurot. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 6-8). Täiendavalt on hageja kandnud menetluskuluna kohtutäituri tasu 420 krooni, so 26, 84 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt
p 4 on asja läbivaatamise kulu menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud. Hageja on kandnud kohtutäituri tasuna menetluskulu 420 krooni, so 26,84 eurot. Kohtutäitur on kättetoimetanud kostjale menetlusdokumendid. Kohtutäiturile on tasutud hageja poolt selleks tasutud summa arvelt 26, 76 eurot ning hagejale on tagastatud kohtumäärusega enamtasutud osa 0,08 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 102, 26 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26, 76 eurot. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ja taotluse esitamisega menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 96 eurot. 4
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt N. S. välja mõista Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 102,26 eurot, menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 26, 76 eurot ja hageja esindaja kulu summas 96 eurot, kokku seega menetluskulu 225, 02 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 225,02 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.