← Eesti

2-10-32927/10

Obsah (11)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 143

2-10-32927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.juuni 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Aia 12-22 Kobela Antsla vald Võrumaa on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 34, 35). Rahvastikuregistri andmebaasis kostja elukoht puudub (tl 19, 43). Lõuna Prefektuuri Võru konstaablijaoskonna õiendi kohaselt ei ela S. P. aadressil Võru maakond Antsla vald Kobela alevik Aia 12-22 ja politsei andmetel elab S. P. Tartumaal Tartu linnas Ranna tee 1-3 (tl 37). Hagimaterjalid, mis on kohtu poolt saadetud kostja aadressil Tartu linn Ranna tee 1-3 on postiasutuse poolt korduvalt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 39, 40). Lõuna Prefektuuri Tartu Politseijaoskonna teatise kohaselt elas kontrollimisel Tartu Ranna tee 1-3 A. Tiisler ning tema ei tunne S. Piirimägi nimelist isikut (tl 42). Maksu-ja Tolliameti andmebaasis puuduvad andmed Sulev Piirimäele teostatud maksustatavate väljamaksete kohta (tl 44). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 25.märtsil 2011 (tl 54). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.aprillil 2008 elektrooniliste kanalite kaudu laenulepingu, mille kohaselt väljastas laenaja laenusaajale laenu 3 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 07.mai 2008. Kostja ei tasunud lepingu lõpptähtpäeval laenusummat. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenajal õigus nõuda 2

(4)laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Seisuga 06.07.2010 on viivis kokku 521 krooni. Üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 500 krooni. Hageja on kostjale saatnud kokku kolm kirjalikku teadet, kokku seega menetluskulu 900 krooni. Neil asjaoludel esitas OÜ Koduliising hagi S. P. vastu 4 421 krooni väljamõistmiseks, millest 3 000 krooni moodustab laenu põhiosa võlgnevus, menetluskulu võlgnevus 900 krooni ja viivis 521 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS § dele 76 lg 1, 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 421 krooni, so 282, 55 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni. so 63, 91 eurot ja riigilõiv 6,39 eurot menetlusdokumendi avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes (tl 5, 55).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot ja riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt S. P. välja mõista OÜ Koduliising kasuks menetluskulu 70, 30 eurot. 3

(4)Kohtunik: 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.