← Eesti

2-11-13250/5

Obsah (9)§ 140§ 141§ 110§ 111§ 112§ 113§ 138§ 139§ 145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 07.aprill 2011, Jõhvi Tsiviilasja number 2-11-13250 Tsiviilasi KÜ Olevi 19 avaldus V. S. pärandvara hoiumeetmete ra

§ 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule

§ 141

sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

  1. Määrus edastada avaldajale, pärandavara hooldajale, kohtutäitur R. K.ile ja pärimisregistrile ning avaldada Ametlikes Teadaannetes.
  2. Määrus jõustub käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest R. S.le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. AVALDAJA NÕUE
  3. 23.03.2011 esitas KÜ Olevi 19 kohtule taotluse V. S. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Avalduse kohaselt suri 20.11.2008 V. S., kes oli xxx asuva korteri omanik. Alates V. S. surmast on lõppenud kommunaalmaksete tasumine nimetatud korteri eest ning korteri võlgnevus KÜ Olevi 19 ees on 01.03.2011 seisuga 1450 eurot. Sellest tulenevalt soovib avaldaja taotleda nimetatud korterile hoiumeetmeid, et xxx korter anda üürile ja lõpetada võlgnevuse jooksev kasvamine.
  4. 31.03.2011 telefoni teel toimunud ärakuulamisel avaldas KÜ Olevi 19 juhatuse liige R. S., et on nõus hakkama V. S. pärandvara hooldajaks. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 586 lg 1 kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (

) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid.

§ 110

lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning

§ 111

lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 111

lg 3 sätestab, et kohus võib pärandvara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel.

  1. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri V. S. 20.11.2008 ning Ametlike teadaannete 26.10.2010 pärimisteadete kohaselt on Jõhvi notar A. L. menetluses V. S. pärimisasi. Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli V. S.l abikaasa G. S.kes suri 26.10.
  2. Kohus saatis avalduse Kohtla-Järve Linnavalitsusele ning küsis kirjalikku seisukohta avalduse kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsuselt saabus 31.03.2011 kohtule seisukoht avaldusele, mille kohaselt on ta nõus, et V. S. pärandvarale määrataks hooldajaks KÜ Olevi
  3. Kohus leiab, et kuivõrd V. S. pärandit pole keegi seni vastu võtnud, siis on põhjendatud rakendada V. S. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks ja kohustuste täitmiseks.
  4. Vastavalt

§ 112

lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

§ 112

lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada.

§ 112

lg 3 p 1-5 järgi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast.

§ 112lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude 2

(4)katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.

§ 112

lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.

§ 112

lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata

§ 112

lg-s 4 sätestatut.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt

§ 111

lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded

§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku R. S., seega on kohus seisukohal, et V. S. pärandvara hooldajaks tuleb määrata R. S., kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. 6.

§ 112

lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt

§ 138

–141.

§ 138

kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel.

§ 139

lg 1-7 kohaselt, inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.

§ 140

lg 1 kohaselt, pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama § lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §- des 131–133 nimetatud nõuetest.

§ 141

lg 1, 2 kohaselt, pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt

§ 145

, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur R. Kütt, kellele annab 3

(4)pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks

§ 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule

§ 141

sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. 7.

§ 110

lg 3 kohaselt edastab kohus pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. Kohtunik Olev Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.