Tsiviilasi nr: 2-10-12126 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2011 Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-12126 Tsiviilasi L M V, O V ja J V hagi K Ki vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.01.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L M V, O V ja J V apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: L M V (i.k. XXXXXXXXX), Hageja 2: O V (i.k. XXXXXXXXXXX), Hageja 3: J V (i.k. 50407210822), hagejate seaduslik esindaja Külli V Kostja K K (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Reimo Mets Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Harju Maakohtu 05.01.2011 otsuse resolutsioonis tsiviilasjas nr. 2-10-12126 lugeda sõnade „500 (viissada) krooni“ asemel õigeks „31,96 eurot“. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud apellantide kanda. Edasikaebamise kord 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-10-12126 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. TsMS § 174 lg.1 kohaselt peab avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitama asja läbi vaadanud esimese astme kohtule 30 päeva jooksul arvates menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest. Asjaolud Alaealiste L M V, O V ja J V seaduslik esindaja Külli V esitas 27.05.2010 maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Kilt elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku määruse, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus jätkas asja menetlemist hagimenetluses. 14.07.2010 hagiavalduses palus hagejate seaduslik esindaja kostjalt välja mõista poolte ühiste laste L M V (sündinud XX.XX.XXXX), O V (XX.XX.XXXX) ja J V (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatis miinimummääras, millele lisandub tulumaks, s.o. igale lapsele 2753,16 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja ei osale alates 09.02.2010 laste kasvatamises. Lapsed elavad koos emaga, kes on töötu. Kostja nõustus tasuma igale lapsele elatist 1 krooni kuus. Kostja on 40% ulatuses töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension 2009 krooni ja sotsiaaltoetus 500 krooni. Kostja tervislik seisund ei ole samaväärsel tasemel nagu see oli enne haigestumist. Kostja viibib tänaseni taastusravil. Hagejale kuulub kinnistu väärtusega 4-5 miljonit krooni. Esimese astme kohtu otsus Maakohus tegi 05.01.2011 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja igakuise elatusraha 500 krooni igale lapsele alates kohtuotsuse jõustumisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus jättis hagejate menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et lapsed elavad koos oma emaga. Kostja on tasunud elatist laste seaduslikule esindajale 27 krooni ajavahemiku märts kuni detsember 2010. a eest, arvestusega 1 kroon igale lapsele kuus (toimik lk 152). Seega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud elatist perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja viibis 01.02.2010 kuni 05.02.2010 haiglaravil (toimik lk 78) ja osales 19.02.2010 kuni 28.05.2010 taastusravi treeningutel (toimik lk 79). Taastusravi kaardilt nähtuvalt on kostjal edaspidi vajalik jätkata mõõdukate aeroobsete koormustega umbes 1 tund päevas (kõnd, jalgrattasõit, ujumine). Kostja on 40% ulatuses töövõimetu (toimik lk 146) ning tema igakuise pensioni suurus on 2009 krooni (toimik lk 147). Kostja pangakonto väljavõttest 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-10-12126 nähtuvalt on talle tasutud sotsiaaltoetust 500 krooni. Kostja on oma pangakontole 2010. a septembris teinud 625 kroonise sissemakse, samuti on tehtud talle ülekanne kolmandate isikute poolt. Nimetatu viitab sellele, et kostjal on peale pensioni veel sissetulekuid. Kuigi kostja on 40% ulatuses töövõimetu, väljastati talle 2010.a. juhiload, sealhulgas C-kategooria sõiduki juhtimiseks. Kohus leidis, et osaline töövõime kaotus ei takista kostjal käia tööl ja teenida sissetulekut, mille arvelt saab elatist tasuda. Kohus, arvestades kostja sissetulekuga, tema muu majandusliku olukorraga, asjaoluga, et kostja on osalisele töövõime kaotusele vaatamata võimeline töötama vähemalt osalise tööajaga, leidis, et kostjalt tuleb laste ülalpidamiseks välja mõista igale lapsele 500 krooni kuus. Kuna kostjalt väljamõistetav elatis on väiksem, kui seaduses sätestatud elatise miinimusuurus, puudub vajadus hinnata laste igakuiseid kulutusi. PKS § 101 lg 1 mõtte kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt vähemalt 2x2175 krooni kuus. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi ei rahuldanud ja paluvad teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejatele välja elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras 139 eurot. Samuti paluvad nad mõista kostjalt välja hagejate menetluskulud. Kaebuse kohaselt puuduvad mõjuvad põhjused kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla miinimummäära. Külli V ülalpidamisel on 5 last, kostjal pole ühtegi. Hagejate sissetulek on 2880 krooni. Hagejate eluase on soetatud pangalaenuga, kostjal laenukohustused puuduvad. Isegi kui arvestada kostjale määratud töövõimetuspensioniga ning lähtuda sellest elatusraha arvutamisel, on arvutuste tulemus vastavalt 2175- (2175 x 40%) = 1305 krooni. Kostjale on 2010.a. väljastatud juhiload. Kostja taastusravi kaart on seotud hagieelse perioodiga, märkides taastusravi lõppemist. Soovitused nagu jalutamine, jalgrattasõit, ujumine, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohus ei arvestanud hageja J Vl tuvastatud keskmise puudega ja sellest tingitud regulaarse kõrvalise abi ja lisakulude vajadusega. Kostja selekteerib sissetulekute laekumisi isikliku pangakonto ja kolmanda isiku pangakonto vahel. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on elatise välja mõistnud kroonides, kuigi otsuse tegemise ajal kehtis juba euro. Selles osas tuleb maakohtu otsuse reolutsiooni täpsustada, märkides 500 kr. asemel vastava vääringu eurodes, s.o. 31,96 eurot. Maakohtu otsus vastab PKS §-le 102 lg.2, mille kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla elatise minimaalmäära; mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus. Nagu kohus tuvastas, on kostja invaliidsuspensionär, kellele on määratud töövõimetuspension 40%, s.o. 2009 kr. kuus. Kostja viibis veebruaris 2010 haiglaravil ägeda seinaläbise müokardi infarkiga; tal esines ka südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja hüperkolesteroleemia. 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-10-12126 Puuduvad tõendid, et tema tervis oleks niivõrd taastunud, et ta saaks asuda tööle ning et ta on tegelikkuses asunud tööle ja saab sissetulekuid, mida varjab. Samuti puudub tal kinnisvara ja arvestatav likviidne vallasvara, mida saaks lastele elatise maksmiseks rahaks teha. Seega ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium apellatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal 4
(4)