2-10-31995/22

(4)Tsiviilasi nr: 2-10-31995 Välja mõista V Tilt (i.k. XXXXXXXXXXX) alates 05.07.2010 elatis 139 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, C Ti (i.k. XXXXXXXXXXXX) kasuks kuni C Ti täisealiseks saamiseni 15.03.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotuse osas esimese astme kohtus jätta maakohtu otsus muutmata. Poolte menetluskuludest apellatsioonimenetluses jätta 87% V Ti ja 13% hagejate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib Riigikohtule esitada vandeadvokaadi vahenduseta. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Asjaolud 05.07.2010 maakohtule esitatud hagiavalduses palus KE V Tilt välja mõista poolte ühiste laste C Ti (sündinud XX.XX.XXXX) ja C Ti (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks elatis kokku 4350 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis 2500 krooni kuus lapse kohta. Kostja nõustus tasuma elatist kahe lapse peale kokku 2500 krooni. Maakohtu otsus 03.11.2010 otsusega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 5000 krooni alates 05.07.2010 kuni tütre Ci täisealiseks saamiseni ja edasi 2500 krooni poja C täisealiseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt on kostja PKS § 96 lg 1 ja 97 p 1 järgi kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kuna hageja taotles elatise väljamõistmist minimaalmääras, millele lisandub tulumaks, ei pea hageja tõendama lastele tehtavaid kulutusi. Kostja nõustus tasuma elatist kokku 2500 krooni kuus, mis on vastuolus laste huvidega. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Kostja töötasu OÜs Harviker perioodil
2. a jaanuarist juulini oli 7445,85 krooni (neto). Kostja on Tid OÜ juhatuse liige ja tema neto kuusissetulek perioodil
3. a jaanuarist kuni maini, v.a. aprill, oli 2306,78 krooni. Kostja sõnul ta enam sissetulekuid Tid OÜ-st ei saa, teda aitavad vanemad. Kostjale kuulub mootorsõiduk ja korteriomand. Arvestades kostja perre 2010.a. detsembris sündiva lapse vajadustega tulevikus, siis kokku oleks lastele tehtavate kulutuste suurus 7500 krooni kuus (3x2500). Kostja ei ole töövõimetu. Kohus arvestas elatise väljamõistmisel kostja alles sündiva lapse vajadustega ja ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus mõistis kostjalt välja elatise 2175 krooni ühele lapsele, kokku 4350 krooni, millele lisandub tulumaks. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-10-31995 Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja vähendada väljamõistetud elatist 3000 kroonile kuus. Kohus jagas kostja sissetuleku 7500 krooni kolme lapse vahel, jättes arvestamata, et ka kostjal on vaja elamiseks ja eluaseme jaoks raha. Kostja on nõus kõiki oma lapsi võimaluste piires ülal pidama. Kostja arvates on miinimumelatisele tulumaksu lisamine ja kostjalt väljamõistmine põhjendamata. Kostjalt 5000 krooni suuruse elatise väljamõistmine tingib olukorra, kus kostjal ise tekib vajadus riigi sotsiaalabi järele. Kostja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. Vastustaja seisukoht Hageja teatas, et palub kostjalt välja mõista elatis kummalegi lapsele minimaalmääras, s.o 139,01 eurot kuus. Hageja loobub elatisele lisatud tulumaksust. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vähendada ühele lapsele väljamõistmisele kuuluvat elatist seaduses antud minimaalmäärani, s.o. 2175 kroonini (139 euroni) kuus, arvestades selles osas kaebuse õigeksvõttu ning et alates 01.01.2011 ei alaealise jaoks väljamõistetud elatis tulumaksustamisele. Ülejäänud osas puudub kaebuse rahuldamiseks alus. PKS § 101 lg.1 kohasel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on tähendatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla §-is 101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nagu maakohus tuvastas, sai kostja keskmiselt töötasu kahest firmast kokku ca 9750 kr. (neto) kuus. Arvestades elatiseks 4350 kr, jääks kostjale enda ja praeguse pere jaoks 5400 kr., s.o. tunduvalt suurem summa kui elatis kahele lapsele. Seega on õige maakohtu järeldus, et puudub mõjuv põhjus vähendada väljamõistmisele kuluvat summat alla PKS §-is 101 lg.1 sätestatud elatise minimaalsuuruse. Maakohtu otsus tuleb sõltumata kaebusest muuta isikute osas, kelle kasuks elatis välja mõistetakse. Alates 01.01.2010 kehtiva PKS § 97 p 1 kohaselt saab elatisnõude oma vanema vastu esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu, kelle hoole all ta on. Seega tuleb antud asjas hagejateks, kelle kasuks elatis välja mõistetakse, lugeda poolte alaealised lapsed. Kolleegium maakohtu vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni. Poolte menetluskulud seoses apellatsioonimenetlusega jätab kolleegium 87% kostja kanda ja 13% hagejate kanda, arvestades, et apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tulemusena väheneb elatis ühele lapsele 13% võrra võrreldes maakohtu väljamõistetuga. 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-10-31995 Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal 4