(7)Tsiviilasi nr: 2-10-15235 puudus kokkulepe, et kostja 1 on kohustatud üle andma ehitusprojekti, sellist kohustust ei tulene otseselt ka seadusest. 28.11.2008 e-kirjas kostjale 1 palus hageja väljastada

1. ja
2. korruse siseseintega plaanid (toimik lk 163, tõlge lk 172). 02.12.2008 e-kirjaga saatis hageja kostjale 1 muudetud plaanid ja andis juhised muudatusi arvestada (toimik lk 70-71, tõlge lk 69, plaanid lk 73-74). Seega ka 28.11.2008 e-kiri ei lükka ümber kohtu seisukohta, et kostja 1 tootis majakomplekti detailid hageja jooniste alusel ja kostjal 1 puudus kohustus nii arhitektuursete jooniste kui ka projektdokumentatsiooni väljastamiseks. Kuna hageja kavatses maja ehitada Kiievisse olemasolevale vundamendile, siis on ainetud hageja väited, et projektdokumentatsiooni puudumise tõttu ei saanud hageja taotleda ehitusluba maja püstitamiseks. Kostja 1 on usaldusväärselt tõendanud, et leping oleks olnud tema poolt tähtaegselt täidetud, kui tellimuse täitmist poleks hageja 18.12.2008 teate alusel peatatud. Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet, et esimene sellesisuline pretensioon tuli kostjale 1 15.06.2009 (toimik lk 10-13). Tunnistaja A. Mi ütlused kinnitavad kostja 1 seisukohti ning ütluste kohaselt anti talle korraldus 18.12.2008 tellimuse täitmine peatada ning selleks ajaks oli 220m² mahust 50m² pindalaga elemente komplekteeritud, kõik teised majakomplekti osad olid olemas. Tunnistaja A. Mi ütluste kohaselt oleks ülejäänud osade komplekteerimine võtnud aega kaks päeva tulenevalt tootmisvõimsusest (toimik lk 187). Seega on hageja taganemine põhjusel, et kostja 1 ei suuda tellimust tähtaegselt täita, põhjendamatu. Seega ei ole 18.12.2008 lepingust taganemine kehtiv. Käesolevas menetluses ei tugine hageja teistele 18.12.2008 avalduses märgitud põhjustele (kirjaliku lepingu puudumine, tellimuse ebatäpsus, efektiivse suhtlemise puudumine, tootmise alustamine enne tellimusega lõplikku nõustumist) ning on ilmselge, et need avalduses märgitud põhjused ei saa olla olulisteks lepingurikkumisteks, mis annaksid aluse lepingust taganemiseks juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 15.06.2009 lepingust taganemise avalduses (toimik lk 10-13) tugines hageja asjaolule, et kostja 1 ei ole lepingut kokkulepitud tähtajaks täitnud ja hagejale on majakomplekt 30.12.2008 üle andmata. Puudub vaidlus, et majakomplekt on hagejale üle andmata ning majakomplekti kõik detailid on kostja 1 valduses. Kostjad viitavad, et hageja tugines esmakordselt tähtaja rikkumisele 15.06.2009 saadetud avalduses. Pole tõendatud, et hageja oleks andnud kostjale 1 täiendava tähtaja lepingulise kohustuse täitmiseks, mis on üldjuhul taganemise eelduseks (

(7)Tsiviilasi nr: 2-10-15235 Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 03.12.2010 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Pooled leppisid kokku standardmaja ehituses. Kohus on jõudnud tõendeid ebaõigesti hinnates väärale järeldusele, et tegemist oli eriprojektiga. Hageja tellis tüüpmaja Päike 140 ehituse, mis vastas kõikides olulistes osades kostja 1 koduleheküljel reklaamitud standardlahendusele, millesse hageja soovis sisse viia üksnes mõned ebaolulised muudatused, mis ei muutnud aga standardlahendust eriprojektiks. Kohus on oma seisukohtade kujundamisel põhjendamatult eelistanud kostja 1 ja temapoolse tunnistaja ütlusi teistele tõenditele. Majakomplekti Päike 140 müügihind

1. a novembris oli 31 956 eurot, kuid hagejale tehti pakkumine 28 160 eurole. Tavapäraselt on erilahendused märkimisväärselt kallimad, kui standardprojektid. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates asunud põhjendamatule seisukohale, et kostja 1 ei pidanud koos tellimuse täitmisega esitama valmistatava maja kohta projektdokumentatsiooni. Kohus pole põhjendanud, kuidas oleks hagejal olnud võimalik ilma joonisteta maja õiguslikul alusel ja nõuetekohaselt püstitada. Isegi siis, kui hageja soovis teatud muudatusi maja lahendustes, oli kostja 1 kohustatud koostama ka vastava ja maja püstitamiseks minimaalselt vajaliku projektdokumentatsiooni. Kohus ei ole selgitanud, millistele tõenditele tugineb järeldus, et kostja 1 ei pidanudki hagejale väljastama nii arhitektuurseid jooniseid kui ka muud projektdokumentatsiooni. Tunnistaja A. Mi on avaldanud, et standardpaketi tellijale antakse kaasa ka maja arhitektuursed joonised ning püstitusjuhend. Kostja 1 kohustuseks oli valmistada majaelemendid ilma transpordi ja paigalduseta, mistõttu oleks hageja pidanud ise organiseerima majakomplekti paigalduse. Seda on võimatu teha ilma elementaarsete joonisteta. Hageja oli sunnitud lepingust taganema, sest ta ei saanud asja sihipäraselt kasutama (paigaldama ja püstitama) hakata. Kostja 1 esindaja on vastuses hageja 18.12.2008 pöördumisele kinnitanud, et tema kohustuste ja tellimuse hulka kuulub mh maja jooniste tegemine. Kohus jättis arvestamata, et hageja vajas maja jooniseid ka selleks, et rajada maja püstitamiseks õigete mõõtudega vastav vundament. Seega taganes hageja 18.12.2008 lepingust õiguspäraselt, kuna töövõtja keeldus väljastamast maja projektdokumentatsiooni. Hageja oli õigustatud taganema lepingust ka seetõttu, et töövõtja ei oleks täitnud tellimust tähtaegselt. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta oleks jõudnud majakomplekti hagejale üle anda 21.12.
2. Kohtu sellekohased järeldused tuginevad kostja 1 paljasõnalistele selgitustele. Tunnistaja A. Mi ütlustest ja kostjate 09.07.2010 kalkulatsioonist nähtuvalt oli suurem osa tööst 18.12.2008 tegemata. Tunnistaja väide, et osade komplekteerimine oleks võtnud aega üksnes 2 päeva, on paljasõnaline hinnang. Kostjad keeldusid hagejale teavet tellitud majakomplekti valmimise kohta väljastamast. Kostjate väited, nagu oleks töövõtja kulutanud majakarbi valmistamisele kokku rohkem raha, kui oli hageja poolt tasutud ettemaks, on paljasõnaline. Töövõtja pole tööde üleandmist teostanud arusaadaval ja kontrollitaval viisil ning tellijal puuudus ülevaade, millises mahus on ettemaksu arvelt töid teostatud, millises osas on tööd lõpetatud ja milline on järgmine tööde järk, mille eest tal tuleb tasuda. Hagejale jääb arusaamatuks, miks oli kostja 1 valmis väidetavalt võtma ebamõistliku suure majandusliku riski ning jätkama tööde teostamist ilma et oleks vahepeal informeerinud tellijat ettemaksu osas tööde teostamisest ning vastavat akti esitanud. Eeltoodust lähtuvalt oli täidetud

(7)Tsiviilasi nr: 2-10-15235 117 lg-st 1 tulenev eeldus lepingust taganemiseks ning hageja taganemisavaldus oli õiguspärane. Hageja ei tugine enam alternatiivselt 15.06.2009 taganemisavaldusele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant sarnaselt maakohtus väljendatule seisukohale, et tellis standardmaja ehituse. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et kostjale 1 saadeti hageja poolt joonised siis, kui vaidlusaluse maja vundament oli juba valmis. Seega ei ole alust apellatsioonkaebuse väitel, mille kohaselt jättis kohus arvestamata, et hageja vajas jooniseid ka selleks, et rajada maja püstitamiseks õigete mõõtudega vundament. Usutav on kostjate esindaja apellatsioonikohtu istungil antud selgitus, et tellija võttis kostja 1 kodulehelt luba küsimata plaani ning tegi selle järgi endale joonised. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et võrreldes standardmajaga oli eritellimuse alusel valmistataval majal erinevad kõrgused, vaated, avatäited, vahelae konstruktsioon. Maakohus on poolte kirjavahetust ja tunnistaja A.Mi ütlusi õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et tegemist oli standardmaja Päike 140 hageja poolt muudetud variandiga ehk eritellimusega. Asjaolu, et eritellimuse alusel tehtud maja oli odavam, ei lükka neid järeldusi ümber. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel puudus kokkulepe ehitusloa saamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni ja arhitektuursete jooniste väljastamiseks kostja 1 poolt, sest kostja 1 tootis majakomplekti detailid hageja enda jooniste alusel. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et standardmaja komplekti kuulusid kostja 1 kodulehel avaldatu kohaselt joonised. Kostja 1 on selgitanud kogu menetluse vältel, et tegemist on arhitektuursete joonistega, mis antakse kaasa standardmaja tellijale ja mille järgi on võimalik koostada ehitusprojekti. Õige on maakohtu järeldus, et ehitusloa projektdokumentatsiooni koostamise kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas hageja tellis standardmaja või oli tegemist eritellimusega. Kokkulepe projektdokumentatsiooni koostamiseks poolte vahel tõendamist ei leidnud. Kostja 1 kodulehel sisalduv pakkumine jooniste väljastamiseks ei tähenda ehitusprojekti väljastamist. Arhitektuursed joonised sisalduvad pakkumuses standardmajadele. Kostja 1 ei pea hakkama hageja saadetud jooniste järgi muutma oma arhitektuurseid jooniseid ja neid hagejale esitama. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal alust taganeda lepingust projektdokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu. Maakohus leidis tõendeid õigesti hinnates, et hageja tugines esmakordselt kostja 1 võimetusele lepingut tähtaegselt täita oma 15.06.2009 taganemisavalduses (tl 10-13). Apellatsioonkaebuses on hageja kinnitanud, et ei tugine 15.06.2009 taganemisavaldusele. 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-10-15235 Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata, kas kostja 1 oleks suutnud tellimuse tähtaegselt täita. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi käsitluse, mille kohaselt on kostja 1 teostanud töid viisil, mis ei ole arusaadav ega kontrollitav, hagejal puudus ülevaade, millises mahus on ettemaksu arvelt töid teostatud, millised osas on lõpetatud ja milline on järgmine tööde järk, mille eest tuleb tasuda. Tegemist on uute asjaoludega, mida hageja maakohtus esile ei ole toonud ja mille esitamist ei ole hageja põhjendanud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok 7