← Eesti

2-10-66229/15

Obsah (8)§ 432§ 661§ 430§ 173§ 1741§ 168§ 179§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-66229 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Raili Laanemäe vas

§-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 210-66229 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

  1. Kompromissileping on sõlmitud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kaks jäävad pooltele ja üks esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

5. Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 31,96 eurot hageja Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele * *. KOHTU SEISUKOHT 3 Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 10.05.2011 sõlmitud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 31,96 eurot ja hageja õigusabikulud summas 63,91 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

4

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 7/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 15,98 eurot /tlk 47/, mille laekumist on kohus kontrollinud /tlk 49/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada ½ makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 31,96 eurot. Riigilõivu summas 750 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 28.12.

  1. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv 100 maksekäsu avalduse eest, 88; riigilõivu summas 15,98 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 22.03.
  2. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv hagilt RAILI LAANEMÄE vastu 2-10-
  3. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.