KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-44123 Tsiviilasi Ilmar Tootsi hagi Kuldar Loksi vastu 14 997.80 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 14 997.80 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilmar Tootsi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Ilmar Toots esindajad Vastustaja (kostja): Kuldar Loks RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Maakohtu
- mai 2010 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Tartu Maakohtu
- mai 2010 otsus ning Tartu Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Ilmar Tootsi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Ilmar Toots esitas hagi Kuldar Loksi vastu 14 997.80 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale garaažikooperatiivis „Sõprus“ garaažiboks. Ka kostjale kuulub samas kooperatiivis garaažiboks, milline külgneb hageja garaažiboksiga.
- aastal avastas hageja, et tema garaaži lagi ja katus olid läbi saetud ja tungitud garaaži.
- aasta suvel tõusetus probleem garaažikooperatiivi „Sõprus“ likvideerimisest ning seoses hageja garaaži lõhkumise ja läbisaagimisega on hagejale selgunud VÕS § 1045 lg 2 p-de 1-4 sisu. Hageja leidis, et kostja on toiminud õigusvastaselt ja kannab vastutust hagejale kahju tekitamise eest. Ehitusfirma RIS eksperthinnangu kohaselt läheks hageja garaaži taastamine maksma 14 997.80 krooni.
- Kuldar Loks vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt teostas kostja
- aasta oktoobris garaažiboksi katuse remondi koos U. M. Kuna U. M. omas kahekohalist boksi hageja boksi kõrval, pakkus U. M. kostjale garaaži kasutamise võimalust, kui kostja aitab tal teostada katuse remondi. Tööde teostamise vajaduse tingis katuse läbijooksmine vihma korral. Katuse lähemal uurimisel selgus, et vesi jookseb ruberoidi alla hagejale kuuluva boksi vaheseina nurgas paiknevate ventilatsioonitorude juurest. Selle tulemusena olid läbi vettinud ja osaliselt juba pehkinud laetalad ning laudis nii hageja enda kui ka naaberboksi kohal. Ka soojustuseks kasutatud linaluu oli täiesti läbi vettinud. U. M. ei jõudnud hagejaga mingitele konkreetsetele kokkulepetele remondi kohta. Seega otsustasid kostja ja U. M. ise katuse korda teha. Nad võtsid osaliselt maha vana ruberoidi, eemaldasid pehkinud laudise nii ventilatsioonitorude ümbert kui ka mujalt. Kuna vahesein on ehitatud kunagi hiljem peale garaaži valmimist, siis laetalad ei olnud seinaga kohakuti. Sellest tingitult tuli laudise vahetamiseks lahti võtta ka hageja boksi kohal olev katus kuni esimese talani, et oleks võimalik laudist millelegi toetada. See jäi vaheseinast umbes 0,5 m kaugusele. Eemaldati ka sealt pehkinud lauad ja läbivettinud linaluu. Vaheseina kohale paigaldati lisaks uus laetala. Et seda toetada seinale, oli vaja lõigata läbi lae sisemine laudis vaheseina äärest hageja boksi poolelt. Vaheseina nurgas olnud ventilatsioonitorud suruti allapoole, et oleks võimalik uue laudise paigaldus. Tööde käigus kuhugi sisse ei murtud ega sisenetud ka hagejale kuuluvasse boksi. Kui katus oli avatud, oli näha et ka hageja boksi katuse ülejäänud osa on põhjalikult läbi vettinud ja talal pehkimise tunnused, kuid siiski oli tala veel piisavalt tugev, et laudist kanda. Kostja ja U. M. paigaldasid kogu eemaldatud laudise asemele uue mõlemate bokside kohal. Samuti paigaldasid nad uue ruberoidkatte laudisele ja räästasse paigaldasid uue veepleki. Töö tulemusena sai kõrvaldatud leke katuses ja vett enam läbi ei tilkunud. Hageja boksi katuse praeguse olukorra on aga tinginud see, et ülejäänud soojustus ja laudis, mida kostja ja U. M. lahti ei võtnud, oli ikkagi vettinud ja mädanes edasi. Kuna ruberoidi all läbivettinud soojustus ja laudis ei kuiva, ongi see katuse pehkimise põhjuseks ja see pehkimine jätkub 2 praegugi. Seega kostja ja U. M. tegevus katuse remondil ei saa olla kostja vastu suunatud nõude põhjuseks. Kostja leidis, et ta ei ole põhjustanud hagejale kahju, kuna teostatud tööde tulemusena paranes ka hageja boksi katuse seisukord ja suur lekkekoht sai likvideeritud. Kahju on tekitanud hageja ise oma tegevusetusega katuse hooldamisel. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. On arusaamatu, miks hageja ei reageerinud varem, kui kahju oli väidetavalt nii suur. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus jättis
- mai 2010 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS §
- Kohus leidis, et iseenesest on õige hageja väide, et naabergaraaži katuseremondi käigus oli läbi lõigatud katus hageja poolel. Hageja väitel toimus see sündmus
- või
- aastal. Kostja väitel toimus see sündmus
- aasta sügisel. Väärteomenetluse lõpetamise määrusega 06.01.
- a on tõendatud, et hageja pöördus politsei poole avaldusega selle kohta, et tema garaaži puidust lagi on
- aasta juulis-augustis läbi saetud. Tunnistaja U. M. ütluste kohaselt toimusid garaažikatuse remonditööd
- aasta sügisel. Tunnistaja kohtus mõni päev pärast tööde tegemist I. Tootsiga ja mingeid etteheited peale selle, et linaluud on kõik kohad täis, hageja ei teinud. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt käis tema mõni aasta tagasi I. Tootsi garaaži olukorda vaatamas ja tegi remonditöö kalkulatsiooni. M. T. nägi, et lagi oli läbi lõigatud. M. T. ei teadnud, millal see oli lõigatud. Tuginedes uuritud tõenditele, luges kohus tõendatuks, et garaažikatuse remonditöö, mille käigus kostja ja U. M. lõikasid läbi hageja katuse lae, toimus
- aasta sügisel. Kostja väidet töö teostamise aja kohta kinnitavad tunnistaja U. M. ütlused. Samas kui hageja väidet ei kinnita üksi tõend. Hageja pöördumine politseisse ei tõenda seda, millal katusetööd tegelikult aset leidsid. Tunnistaja U. M. ütlustega luges kohus tõendatuks, et hageja sai katusetööde tegemisest teada
- aasta sügisel. Tunnistaja on kinnitanud, et sai mõni päev pärast tööde tegemist hagejaga kokku ja hageja vaid ütles, et linaluud olid kõik kohad täis. Hageja etteheide viitab sellele, et ta oli oma garaažis pärast remonditööde tegemist käinud. Asjas puudub vaidlus, et algusest peale olid hagejale teada katusetöid teinud isikud. Kohus ei nõustunud hageja esindaja seisukohaga, et võrreldes katusetööde tegemise ajaga tekkis kahju tunduvalt hiljem, kui katus hakkas mädanema ja muutus kasutuskõlbmatuks ja seetõttu ei saa rääkida aegumisest. Hageja on kostjale selgelt ette heitnud, et viimane lõikas läbi tema garaaži katuse. Seega on hageja ise kahju põhjustanud teo üheselt kindlaks määranud. Millal katuse läbilõikamise tagajärjel saabus lõplik tagajärg, s.o katuse kasutuskõlbmatuks muutumine, ei oma hagi aegumise seisukohalt tähtsust. On selge, et läbilõigatud katus ei pea enam vajalikul määral vett ja hakkab lagunema. Kohus asus seisukohale, et hagi varem esitamist ilmselt takistas hageja õigusalaste teadmiste vähesus. Kuid see ei anna alust arvestada hagi esitamise tähtaja kulgemise algust hageja asjakohase õigusnormidest teadasaamisest. Lähtudes tuvastatud asjaolust, et hageja sai kahju tekitamisest teada
- aasta sügisel, asus kohus seisukohale, et hageja nõue aegus VÕSR § 9 lg 2 kohaselt
- juuliks
- aasta. Isegi kui lähtuda hageja väidetud kahju tekitamise ajast, s.o
- aasta suve lõpp-sügise algus, aegus tema nõue
- aasta sügisel. Hageja pöördumine politsei poole
- aastal osutab asjaolule, et juba siis oli katus sellises olukorras, kus kahju tekkimine oli ilmselge. Hagi on kohtule esitatud 03.09.
- a. Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mille tõttu hagi aegumine olnuks katkenud või peatunud. Aegumise tõttu jättis kohus hagi rahuldamata ja kohtul puudus vajadus hinnata poolte muid väiteid. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Ilmar Toots esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- mai 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas kostja 04.01.
- a oma vastuse hagile, kus ei nõudnud hagi aegumise kohaldamist. Kohtuistungil hakkas kohtunik selgitama aegumist ja selle kohaldamist ning alles seejärel teatas kostja, et ta taotleb hagi aegumise kohaldamist. Seega on kohus rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrduse põhimõtet; 2) ei nõustu hageja kohtu tõlgendamisega kahju tekkimise kohta. Katuse läbilõikamine tekitas väiksema kahju, kuna siis ei olnud vaja kogu katust uuesti teha ja tegemist oli suhteliselt väikese maksumusega remonttöödega. Käesolevaks ajaks on katus täielikult riknenud, ähvardab sisse kukkuda ja seetõttu seda on vaja täielikult uuendada. Sellises ulatuses on kahju tekkinud mitte
- aastal ega
- aastal, vaid pikema aja jooksul. Ei ole õige lähtuda hagi aegumise rakendamisel
- aastast ega
- aastast kui kahju tekitamise momendist; 3) on Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-92-02, leidnud, et on võimalik olukord, kus kõrgema astme kohus leiab, et hagi ei ole aegunud ning nõude kindlakstegemiseks võib tekkida vajadus saata asi tagasi alama astme kohtusse.
- Kuldar Loks vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei võta kostja õigeks tema vastu esitatud nõudeid. Hageja sai väidetava kahju tekkimisest teada enne politsei poole pöördumist. Väärteomenetluses ei olnud tuvastatud ühtegi seaduse rikkumist ega kahju tekitamist. Kuna hageja ei vaidlustanud väärteomenetluse lõpetamise määrust, siis viis aastat peale määruse tegemist kostja vastu hagi esitada ei ole õige. Hageja garaažiboksi katuse praeguse seisukorra põhjuseks on puudulik katuse hooldus ja õigel ajal remontimata jätmine hageja poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
- mai 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
- Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ja õigesti leidnud, et hageja nõue on aegunud. Ükski apellandi väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kostja tugines aegumise vastuväitele alles pärast kohtu sellekohast selgitust. Kohtuistungi protokollist (t.l 41 pöördel) nähtub, et kostja on esitanud aegumise vastuväite enne, kui kohus selgitas TsÜS § 150 lg 1 ja § 143 sisu. Kohtuistungi protokolli parandamiseks ei ole kostja taotlust esitanud (TsMS § 53 lg 2). Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväidet kohtu poolt väidetava menetlussätte rikkumise kohta, siis TsMS § 333 lg 3 alusel ei saa ta sellele tugineda ka kohtulahendi peale edasi kaevates. 4 Vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Märgitud sättest järeldub, et niipea kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. Selliselt on ka maakohus TsÜS § 150 lg-t 1 tõlgendanud ning apellandi seisukoht, et katuse seisukord on halvenenud (kahju suurenenud) pärast kahjust teadasaamist, ei ole aluseks nõude aegumise kohaldamata jätmiseks.
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Egon Konsand Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja