sätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
sätetele antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata 5 kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS §101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
sätetele vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PkS §102 lg.1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PkS §102 lg.1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PkS §101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS §101 lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, J. P., lapsevanemana ei täitnud piisavalt alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini, ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini, seadusliku esindaja L. D. (endine – P.a), nõudel J. P.´ilt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lastele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Kuna L. D. (endine – P.a) loobus osaliselt hagist, siis mõistis kohus J. P.´ilt elatise välja alates 01.juulist 2011.a. summas 100.- eurot kuus M. P.´ini ülalpidamiseks ja 100.-eurot kuus M. P.´ini ülalpidamiseks. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta J. P.´ini ja L. D. (endine – P.a) endi kanda. Viru Maakohtu poolt 21.jaanuari 2010.a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud pidas kohus vajalikuks tühistada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.