3-11-31/23

3-11-31 Kohtumäärus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse kohta Pärnus

1. aprillil 2011.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi A. S.’-i taotluse määruskaebuse esitamisel tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks, t e g i k i n d l a k s: 04.01.2011 saabus Tallinna Halduskohtule A. S.’-i kaebus taotlusega hüvitada avaldajale 3000 EUR suurune kahju, mis on põhjustatud: • Tallinna Vangla arsti doktor D. Š. tegevusest , mis seisnes kaebaja 06.10.2010 haigena tagasi kartserisse paigutamises; • 16.12.2010 hambaarsti vastuvõtule mittesaamisest; • Tallinna Vangla arsti poolt avaldajale Maardu haiglas määratust väiksemal määral raviküünalde andmisest; • Tallinna Vangla operatiivtöötaja tegevusetusest (ei kutsunud vastuvõtule) 07.02.2011 määrusega tagastas kohus A. S.’-ile Tallinna Vangla arst dr. D. Š. 06.10.2010 tegevusega, mis seisnes haigestunud kaebaja distsiplinaarkaristuse kandmise jätkamiseks kartserisse paigutamise lubamises ja Tallinna Vangla arsti poolt avaldajale Maardu haiglas määratust väiksemal määral raviküünalde andmises, tekitatud kahju hüvitamise nõuded selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitas kaebajale, et tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on eraõiguse sfääris tehtud meditsiinilise otsuse, mitte aga haldusotsustusega, mistõttu tervishoiuteenuse osutamisse või selle osutamisest keeldumisse puutuvad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Sama määrusega keeldus kohus A. S.’i kaebuses esitatud nõuete 16.12.2010 hambaarsti vastuvõtule mittesaamisest ja Tallinna Vangla operatiivtöötaja tegevusetusest (ei kutsunud vastuvõtule), menetlusse võtmisest ja tagastada kaebuse nõuded selle esitajale läbivaatamatult. Tallinna Vangla 04.02.2011 kinnitusel ei olnud kaebaja eelpool nimetatud nõuete osas vanglale vaiet ega kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kohus tagastas kaebuse need nõuded põhjusel, et avaldajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja sai kohtumääruse allkirja vastu kätte 11.02.2011 (tl 28). 18.02.2011 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. S.’-i määruskaebuse tunnustega dokument, mis edastati Tallinna Halduskohtule. 02.03.2011 saatis kohus kaebajale 07.02.2011 kohtumääruse tõlgituna vene keelde ning palus otsustada ja kohtule teatada, kas loobub esitatud määruskaebusest või esitab selle kohtule teistel asjaoludel (tl 38). 14.03.2011 teatas A. S., et soovib esitada kohtule täiendava teatise paludes selleks täiendavat tähtaega (tl 44-45). 21.03.2011 saabus kohtule A. S.-lt täiendus määruskaebusele (tl 46). 23.03.2011 jättis halduskohus määruskaebuse tunnustega dokumendi käiguta (tl 49-50). 14.04.2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtult kaebaja määruskaebuse täiendus (tl 57-58) Koos määruskaebuse täiendusega esitas A. S. kohtule taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel maksujõuetuse tõttu. Tallinna Vangla poolt edastatud väljavõttest nähtuvalt on viimane laekumine A. S.’i isikukontole toimunud 18.01.2011 väärtuses 30.00 eurot, milline, kaasates varasemat kontojääki, on kulutatud 02.02.2011 summas 31.80 eurot kaupluses tasumisele. A. S.’i isikukontojääk seisuga 04.02.2011 oli 0.42 eurosenti. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele (halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 33-1-83-07, p 11) saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kolleegium osundab viidatud lahendis väljendatud seisukohale, et kohus peab hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. Riigikohtu halduskolleegium on ka leidnud, et mittevaralise kahju eest hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel (vt nt Riigikohtu 06.09.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 12). Antud asjas taotlebki kaebaja Tallinna Vanglalt just mittevaralise kahju kompenseerimist. Seega esineb alus jätta A. S.`i taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebajale tuleb anda tähtaeg määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks riigilõivu tasumise teel. RLS § 57 lg 21 kohaselt peab haldusasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 12,78 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 AS Swedbank või Danske Bank AS Eesti filiaali arveldusarvele nr 333416110002, ühine viitenumber 2900072673, selgituseks riigilõiv määruskaebuselt haldusasjas nr 3-11-
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS §-dest 5 ja 472 lg 1 ning TsMS § 663 lg 1 kohtunik m ä ä r a b:
3. Jätta A.S.’i taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
4. Anda A. S.’ile määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmisel tagastatakse määruskaebus läbivaatamatult selle esitajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. 2 Aivar Koppel, halduskohtunik 3